Nii olen nüüd peaaegu, et kaks nädalat Eestis olnud ning kodumaa kultuurišokk jõuab vaikselt peale. Need nädalad olen Mehhiko rõõmsa tujuga ringi käinud ning kõikidest inimestest ainult head lootnud - mõttetu. Eesti jääb Eestiks ning inimesed on kinnisemad kui kunagi varem. Peab vist ka oma rõõmsa tuju praeguseks nurka viskama ning järgmiseks Mehhiko külastamiseks säästma, muidu lähen rikun Mehhikot külastades sealse olustiku ära Eesti masenduse ning külmusega. Kurb, et mu rõõmsa tuju suudavad ära rikkuda Eesti külmus, masendus, tagasihoidlikus ning kriitilisus kõigi sinu olekute kohta.
Räägitakse, et Mehhiko inimesed on dramaatilised, kuid keegi ei pane tähele, et tegelt on see nii igal pool, lihtsalt lõuna maades julgetakse see välja öelda ning põhjas peetakse sellist otsekohesust ebaviisakas ning rumaluseks.
Kui teil on endal õdesid vendi või väikseid sugulasi siis teada, et kõik mis mõttesse tuleb öeldakse välja ja nii peakski olema, ka siin.
Päikest,
Räägitakse, et Mehhiko inimesed on dramaatilised, kuid keegi ei pane tähele, et tegelt on see nii igal pool, lihtsalt lõuna maades julgetakse see välja öelda ning põhjas peetakse sellist otsekohesust ebaviisakas ning rumaluseks.
Kui teil on endal õdesid vendi või väikseid sugulasi siis teada, et kõik mis mõttesse tuleb öeldakse välja ja nii peakski olema, ka siin.
Päikest,
