Eestlane .. ja sakslased

                                  PALJU ÕNNE KALLIS EMME JA PALJU ÕNNE EESTI VABARIIK!  

Mõtlesin juba, et kirjutan lillepoodi kurja raha tagasi nõudmise kirja  kui kuller kell 9 hommikul sinu ukse taga polnud ning sellest, kuidas ta teadis, et sa pool 10 sõbrahallis tennist mängid pole mul õrna aimugi. Õnneks jäi kiri kirjutamata ning üllatus oli isegi parem veel. 

Kaks nädalat olen teid pimeduses hoidnud ja endiselt olen mehhiklastele kohaselt laisk olnud ning pole videot kokku viitsinud panna.

Kuna reisilt tagasi tulles oli mul juba kool peale hakanud siis tagasi selle iga päeva rutiini juurde - kool, söök, magamine, trenni, magamine, kool .. milline rõõm! 

Meie klassi oli tulnud poole aasta pealt juurde kaks kutti, Claudio ja Alonso, nii et nüüd peaks meie klassis olema 26 õpilast kui ma õigesti mäletan. 

Kuna eelmine reede oli 14. veebruar ning sõbrapäev - hispaania keeles Dia de San Valentin, siis juba mitu päeva enne võis näha tänavatel suuri õhupalle, maiustusi ning kaarte kirjadega "Te amo" ehk siis ma armastan sind. Tõsi, ka mina sain sellel päeval õhupallide ning kaartide suurepäraseks omanikuks. Koolis olid meil ainult esimesed kaks tundi ning isegi neid ei saa eesti kooli mõistes tundideks lugeda. Peale seda müüsid õpetajad igasugust nänni õpilastele, kogu raha läks kevadel toimuvale "Chico chica Pablo" üritusele. Koolis liikus ringi suur armastuse maskott, kellelt sai kallistusi ning ka pilti teha. Samuti jagati õpilastele paberilehti, kuhu said peale kirjutada kirja, kas siis oma sõbrale või armsamale. 

Jäädes veel kooli lainele siis nimelt on mul kooli minnes kaks austajat ehk siis inglise keeles paremini kõlavalt kaks "stalkerit", kelle eest ma igal hommikul kõigest väest eest ära üritan joosta. Samuti tekkis juurde ka pärastlõunane austaja, kes tuli juurde minu juurde jutuga, et ta ema on kuubalanna ning isa ameeriklane ning ta rääkib inglise keelt, see oli tema jaoks piisav põhjus, et enda arust minuga sõbraks saada. Kas mul on näkku kirjutatud sõnad "Tere ma pole mehhiklane ning kindlasti soovin, et sa minuga räägiksid?" Mu pärastlõunane austaja on umbes 40 aastane "härrasmees". Härrasmees oleks tema kohta palju öeldud, kui ta meie esimesel jutuajamisel mind enda bändi proovi kutsus. Ära muretse issi, ma ei läinud temaga kuhugile. 

Rääkides veel sõpradest ning perekonnast. Ma tean, et yfu koosolekutel on miljoneid kordi räägitud, et oma maaga ei tohi sa midagi võrrelda, sest siin ongi kõik teistmoodi aga natuke võib ju. Eestisse tulles on vahetusõpilased rääkinud, et sul ei ole palju sõpru aga need, kes on, on tõelised sõbrad ning võid sa nende peale iga kell loota. Mehhiklased? Uskuge mind, teil on siin kohutavalt palju "sõpru". Küsimus jälle, miks ma sõbrad jutumärkide vahele panin. Toon teile näite. Sa võid kellegiga mingi päev superhästi läbi saada ning koolis läbi saada. Väljas pool kool sa nende jaoks peaaegu, et ei eksisteerigi. Olgu väikesed liialdused siiski. Kuid siiski märkus tulevastele vahetusõpilastele, kes tulevad Ladina-Ameerika riikidesse - saa aru, kes on su pärissõbrad ning kellele meeldib tähelepanu kui ta sõbrad teada saavad, et ta on tuttav eurooplasest blondiiniga. Blondiinide all mõtlen ma ka kõik tumedate juustega poisse ja tüdrukuid.  Ma võin öelda, et mul on kohutavalt palju tuttavaid aga neid päris häid sõpru ning neid, keda ma kindlasti igatsema jään võin ma kahe käe sõrmede peal kokku lugeda. 

Pere. Minu ettekujutus enne siia tulemist ühes Mehhiko perest oli meeletult erinev kui see, kus ma olen. Mehhiko pere - suur suguvõsa, ülimalt perekondlik, üksinda väljas käimist peaaegu, et ei ole, perekondlikud õhtusöögid. Minu pere  reaalsuses - suguvõsast olen näinud umbes täpselt 10 inimest ning seda ka ühe või kaks korda selle aasta jooksul, väljas ainult ma üksi käingi, host ema peaaegu, et jääb inimeseks, kes on seal teiselpool telefoni kui ma talle teada annan, kus ma parasjagu olen või kuhu lähen. Perekondlikud söömingud - aa see üks vist seal jõulude ajal isegi oli - puuduvad! Kas ma võin üksi väljas käia - JAH! Ma oleks täielikult antisotsiaalne kui ma kuskil ei käiks üksinda ning endale tegevusi ei leiaks. Täna sain ka põhjuse teada, miks mul hispaania keele arusaamisega nii kaua aega võttis, sest teised vahetusõpilased oma perega ainult räägivadki. Mina? Mina istun oma toas ning ootan, et keegi äkki läheb pooleks tunniks kööki ning üritan teda oma vigase hispaania keelega piinata ning küsimusi küsida.  Ma ei väida, et ma ei ole rahul. Mis te ise arvate? Saadate 18-aastase Mehhikosse ning kui neiu tahab õhtuti välja minna siis peab ta seda ainult sõnumina oma host-emale teadma andma. Lõbus eks? Uskuge mind, esimesed pool aastat oli mul ka lõbus, kes mind keelas iga reede ja laupäev välja minna sõpradega - mitte keegi. Praegu? KUS ON MU PERE? Miks me midagi koos ei tee? Kus on mu reeglid, et ma pean laupäeva õhtuti väljas käimise asemel kodus emaga teed jooma? Ah õigus, puuduvad, sest mu host-ema on, kas oma toas või siis oma sõbrannadega väljas. Ärge palun mind segaseks pidage, et ma vingun selle üle, et ma liiga palju väljas saan käia. Kus on mu pühapäeva hommikused kirikus käimised? Samal ajal kui kõik mu sõbrad oma peredega kell 11 hommikul kirikus istuvad pühin mina oma kodu põrandaid, sest muud midagi mul teha pole. Kus on mu kuri ema, kes pahandab, et ma liiga hilja õhtul koju tulin, või see, et mu tuba sassis on? 

Olukord muutub. Ei, ma ei usu, et mu olukord selle väljas käimise suhtes muutub. Vaid muutub sellega, et Luis otsustas, et läheb paariks kuuks Euroopasse. Täpsemalt 21. märts. Minu arvamus? Ta on idioot. Jah, ma ütlesin selle välja. Kutt ajas viimased rahad kokku ning müüs oma kaamera maha selleks, et endale kõige odavam lennukipilet saada. Kuidas ta veel seal Euroopas sees rändamisega hakkama saab? Elame, näeme. Juuni alguseks peab ta igatahes tagasi olema, sest siis teeb ta uuesti ülikooli sisseastumis katsed. Kuid head reisi ma talle soovin ning igatsema jään, venna eest siiski ju! 

Koolis avastasin, et mu klassiõel on selja peale tatoveeritud inglise keeles üks lause, milles on kirjaviga, nimelt on tal jäänud sõna vahelt ära. "Thank you god blessing me much more than I deserve" on tal seal kirjas, minu teadmiste kohaselt oleks sobilik ka sinna vahele panna sõna "for"ning kui eriti vinguma hakati siis võib sinna ühe "with"'i ära ka mahutada.  Mõtlesin pikalt kas talle öelda seda või ei, lõpuks jäin otsuse juurde, et ei hakka neiule kurba meelt tekitama ning jätan seekord ütlemata. Samuti on ka mu klassivenna vennal tatoveerimisel viga sisse tehtud ning "nothing" asemel on "hoting" kirjutatud. Kutt ise märkas seda siis kui oli juba koju jõudnud. Võite arvata, mis kisa see tekitas, eriti siis kui see sul suurelt käevarre peale joonistatud on. Märkus - ära kunagi lase end mehhiklasel tatoveerida! 

Ei tea, kas ma eelmises postituses kirjutasin aga see nädalavahetus pidi mulle mu kallis Teele külla tulema, see jäi igatahes ära, sest yfu kontori tädid otsustasid, et kaks päeva koolist puudumine on liiga halb. Oleks siis, et me seal koolis reaalselt midagi peale magamise, muusika kuulamise ning teistega jutustamise teeksime. Nüüd üritame luba saada, et ta ainult nädalavahetuseks tuleks.

SÕLTUVUS! Teate seda vastikut musta jooki, mida siin eriti palju tarbitakse?  Coca-cola! Mul on kahju tunnistada aga kui sul kodus peale selle midagi muud juua ei ole siis sa seda ka jood ning endale tehtud lubadusest, et Eestis polnud vaja seda asja juua siis pole ka siin seda vaja teha, sai murtud. Nüüd saan aru, miks nad seda iga päev joovad, sest sellest tekibki sõltuvus! Kui sa koolist koju tulles neljandat päeva järjest seda endal kurgust alla ajamas avastad siis on midagi viga ju. Hetkel on käsil võõrutusravi .. tunnen ennast nagu narkomaan.

Kuna mul viimasel ajal on meie jõusaali treeneriga eriti hea klapp tekkinud siis tema väljendab seda sellega, et annab mulle järjest pikemaid trenne. Täna peale pooleteist tunnist jooksu ning hiljem jalgade trenni ajal jalapressi all vingudes, et mu põlvel on siiski veel valus, ütles ta mulle: "El dolor es la debilidad de abandonar el cuerpo" Saite aru? Väga hea. :D
Igaks juhuks tõlgin ka teile selle ära:

 "Pain is weakness leaving the body" - inglise keeles kõlab hästi.

"Valu on nõrkus, mis kehast lahkub." - eesti keeles? Mitte nii hästi, kui keegi mu kohmakat tõlkimisoskust paremini suudab teha, siis palun anna teada mulle! Mul on piinlik!

Kostitan teid seekord ka ühe hispaania keelse mehhiko päritolu lauluga, mis mulle viimasel ajal meeldima on hakanud. Veelkord - ärge pahandage mu muusika maitse ühe kui ma tagasi tulen! 

Ps. Laupäeval käisime Andreaga kinos Mehhiko armastusfilmi vaatamas, kokkuvõttes otsustasime mõlemad meestejahile minna! 4 kuud on aega, et endale üks härrasmees leida! Tingimused on kõrged. 

Saate ka paari pilti nautida, see oli kõik, mis ma Leonie käest välja pressida suutsin! 

Saksa neiud 

Mehhiko tänav

Käisime turul

Blondiin 

Tahtsin politseiga pilti teha, öeldi, et ei tohi, sest nad on tööl. Proovida ju võis. Ei tea küll, mis nende töö täpsemalt on aga peale poole tunnist politseinike jälgimist olid nad umbes kaks sentimeetrit oma seismisasendit vahetanud ning tänava elu jälgimisest polnud juttugi. 

Ära küsi, kust ta pärit on. Ma ütlen 60% tõenäosusega, et saksamaalt! Ostan kõigile lugejatele šokolaadi kui eksin! 

Minu armastus minionide vastu. 

Mina ja mina! Kaksikud? Vähemalt saime aimu, kuidas Mehhiko mehed meid päriselus näevad! Ideaalis peaksin mina vasakul olema ning saksa tüdruk Leonie paremal. 

Iga seikleja üks reisi sihtkoht. 

Mina  ja .. sakslased, õige vastus! Tagasi tulles oskan rohkem saksa kui hispaania keelt. Ausalt ka! 

Eestlane ja .... SAKSLANE!! 

Mina ja ... SAKSLASED !!! 

Üks eestlane ja ... SAKSLASED! 

Kas Marta läks vahetusaastale Mehhikosse või Saksamaale? Õigesti vastanute vahel loosin välja TEKIILA!  

Nii mu kullakesed, seekord saite sellise lühema postituse jälle aga piltidega! Loodan, et päris ära pole te kõik kadunud ning siiski jälgite mu laiska kirjutamist. 

Päikest teile sinna! Mul on vahelduva eduga 30-38 kraadi ning koolivormiks teksad ning polosärk. See päris õige soojaaeg pole ka veel peale hakanud, nii et veel võib pusaga ringi käia! 

MKP

*Marta*