Külmun

Esimene asi millest kirjutan, et siin on NII KÜLM! Öösel on kuni 15 kraadi ja jah ma tean, et see on soojem kui Eestis aga ikkagi. Hommikul välja minnes on mul seljas kaks pusa, kuid tuul on nii tugev ja külm, et muutun varsti kivikujuks. Täna sain koolis Luisilt "kurja" sõnumi, et kus ta pusa on, mis muidugi mul koolis seljas oli. Nii hea soe oli klassis vähemalt sellega. :)  Lisaks magan öösel kahe paksu tekiga ning teen varsti mingi haiguse rekordi, sest iga nädala tagant avastan ennast köhides ning taskurätikute seltsis. Räägime veel soojast? Pluss koolis kõik imestavad, et miks mul külm on, sest Eestis on ju veel külmem .. johhaidii, ma olen praegu siin ja siin on ka külm ja siin on õhemad riided. Kuigi pean tänulik olema, et mind Mehhiko linna lähistele ei paigutatud, sest kuulsin, et seal pidi praegu -2 kraadi olema.

Niisiis viimasest nädalavahetusest natukene.

Reede õhtul läksin Ordaz'i ujumisvõistlust vaatama, mu esimene ujumisvõistlus elus!

Kui laupäeva veetsin kodusena siis pühapäeval läksime Luisi, Edagri, Enrique ja Hugo'ga feria'le. Mis meenutab siis meie õllesummerit ainult et kordades suurem ja uhkem. Välja minek tähendas muidugi seda, et tagasi jõudsime ikka vara hommikul, sest bändiks oli Calibre50. Feria toimus siis umbes 30 minuti autosõidu kaugusel ning kontserdi saime nautida kõrgemal asuval baar/restoranist, sest olgem ausad, seal lava ees paar tundi keksida küll poleks suutnud.

Pühapäeva päeval õpetas mu hostema mulle, kuidas teha empanada'si, kõik on superlihtne ning lubas mulle tagasi mineku ajaks ka vaja minevad asjad kaasa anda. (Riided võib vist kõik siia jätta.) Muidugi jättis ta mulle praadimise töö ning suutsin nii mõnedki kõrbema jätta ning ära rikkuda aga pole hullu, kõigel on esimene kord.

Esmaspäevast koolipäeva oli muidugi eriti raske üle elada tänu sellele, et sain ainult poolteist tundi magada. Tänu sellele jätsin ka õhtused trennid vahele, sest uni oli liiga suur.

Eile ehk siis teisipäeval tuli mulle mu kossutreener koolis vastu jutuga, et olen valitud koahliku Tuxtla korvpalli  mingisuguse koondise kandidaatide nimekirja ning pidi mulle teada andma kuna trenn on. Täna sain muidugi teada koolis, et peaksin trenni kooli ajal ning otsekohe minema, ehk siis seekord jäi see asi katki. Muidugi oleks tore olnud seda kõike kaasa teha aga neid võimalusi tuleb ehk veel.

Täna ja eile on need hetked koolis olnud, kus vaikselt see kultuurišokk hakkab peale käima. Jah, muidugi olid algul kõik need musitamised ja kallistamised toredad, kuid hetkel hakkab see kõik nii üle viskama, sest on jäänud mulje, et mul on koolis kaks valikut, kas nad tahavad sinust kõike teada, iga viimse kui detailini või sa oled nendele täielikult võõras. Muidugi kõlab see esimene variant neile paremini, kuid mul on varsti tunne, et ma ei jõua neile kogu aeg vastu naeratada. Ega siis midagi iga hommik enne koolimajja sisenemist feik naeratus ette ja kannatame ära need paar nädalat sellega harjumist. Koolis väldin hetkel rahvarohkeid kohti, sest kõikidel koolikaaslastel on hirmsasti vaja minu tähelepanu võita, olgu see siis kas minu juukseid katsudes, kõrva puhudes, näpistades, kallistades jne jne, ning uskuge ming, ideedest neil juba selles kohas puudust ei tule.
Koolpäeva lõpuks tuleb blokk ette, et ei ma ei taha, ma ei taha seda vastikut ja segast hispaania keelt enam mitte sõnagi kuulata ning rääkida. Ma ei jõua sulle enam naeratades vastata, kust ma pärit olen ja miks ma siin olen ning ma ei jõua iga su "hola wera, como estas?" peale reageerida. Palun ära solvu selle peale kui ma su nime ei mäleta, sest mind on ainult üks, kelle nime sa pead meelde jätma aga teid on nii palju ning kui ma sinuga iga päevaselt ei suhtle siis ma lihtsalt ei jõua. Ma lihtsalt ei jõua!

Lisaks ei suuda ma ikka uskuda, et mitte keegi mu klassist niisama raamatut kätte ei võta ning lugema ei hakka, kõik ikka imestavad, kui ma tunni ajal ajaviiteks raamatut loen. Suutsin lõpuks vist oma klassikaaslastele selgeks teha, et inglise keele tunni ajal mul ei ole vaja kõike hispaania keeles teha, sest erinevalt neist, räägin mina iga päev hispaania keeles ning see on ainuke tund nädalas, kus mul on võimalik inglise keelt nautida.

Enne Mehhikosse tulekut ütles mulle mu vanaema kindlalt, et õpi kindlasti tantsima ning see võimalus on mul nüüd täitsa olemas. Arvestades, et mu päevaplaan sisaldab hetkel ainult kossu ja jõusaali trenni mõistes, siis lubas mu paralleel klassivend mulle Ladina-Ameerika tantse õpetama hakata, lisaks ütles Enrique kindlat pühapäeval, et lubab seda sama mulle teha ning pidin Cabrera juurde tagasi hip-hop'i nö algkursustele minema, ehk siis individuaal trennid ning kõik see tasuta. Mulle sobib, sest hetkel olen vaene nii kui nii! Raha kulub ikka metsikult aga ma pole veel suutnud välja mõelda, mille peale. Kuigi arvestades seda, et kuu peale on mõeldud umbes 150-200 eurot taskuraha ning sinna hulka lähevad siis iga kuised jõusaali, telefoni, shampoonide ja kõige muude iluvidinate, söögi(sest näiteks toorjuustu söön meie peres mina ainukesena, kuna ei suuda seda majoneesi võikude peale kogu aeg määrida), transpordi ning ka väljas käimiste peale. Ehk siis palju! Esimestel kuudel pidin ostma ka kooli jaoks riideid ja jalanõusid ning ka külmade ilmade jaoks vähe soojemaid riideid.

Igatahes, millest veel. Paari nädala päevast pidi Alex meile külla tulema, Alex on siis teine vahetusõpilane, kes Luisi'ga koos Eestis oli eelmine aasta. Koos temaga plaanime minna paaripäevasele tripile mööda Chiapast ning vaadata erinevaid kohti. Ehk saan ka lõpuks San Cris'is ära käia, kõik kogu aeg räägivad, kui ilus jne seal on ning imestavad, et ma sinna veel jõudnud pole.

Hostema läks tagasi tööle ning osad koolid hakkasid uuesti tunde andma, mis minu jaoks tähendas muidugi comb'ide sõidu liinide muutust. Arvestades seda, et enne oli igal pool peatänavatel õpetajad siis sõitsid enamikud combid teist teed pidi. Tore, just jõudsin enam vähem ära õppida, kus miski asi liigub aga ega midagi, ega need jalutuskäigud midagi halba ei tee.

Pisike asi veel, mis algul mulle kohutavalt imelikuna ning kohatuna tundus. Teatavasti pole Eestis avalikus kohas väikelapse imetamine väga tavaline, siis siin see muidugi nii ei ole. Ehmatus suur kui, emmed riidepoes, keset jalanõude proovimis pinke või keset combi sõitu last imetama hakkasid aga eks tasapisi peab kõigega harjuma.

Homme on kossmäng kell 9 õhtul ning arvestades seda, et combid lõpetavad sõitmise kell 10 ütlesin kossutreenerile, et ma ei saa tulla, sest olen vaene ning takso jaoks raha pole. Kõik see oli muidugi naljaga mõeldud aga treener ütles kohe, et tema maksab mu takso eest või viib mu ise koju, kuigi pigem kaalun seda esimest varianti, sest elan kesklinnast ikka päris kaugel ning keegi sinna niisama sõita ei viitsi. Muidugi väljaarvata need kutid, kellel mu vastu crush on ning, keda ma heameelega ära kasutan, sest koju on alati hea saada tasuta ning paari põsemusi eest.

Hetkel ootan kannatamatult kuu algust, sest siis saan raha välja võtta uuesti(tegin lubaduse endale, et kulutan vaid kuni 200 eurot kuus, sest muidui viin vanemad pankroti), sest hetkel on mul kõik shampoonid, palsamid ja muud vaja minevad asjad otsas.

Theresa sai oma perevahetusega asjad korda ning elab nüüd oma klassiõe pere juures. :)


Igatahes sellega on hetkel kõik ning saate lõpus veel pilte ka vaadata! Olge tublid seal kaugel!
MKP
*Marta*
Näide Calibre50 muusikast: http://www.youtube.com/watch?v=FTKmo2jMOv0

Lisaks, kui keegi tunneb ära prantsuse keelse laulu, millest ainuke osa, mida tean on - na na na na na na + mingid prantsuse keelsed sõnad, mida kirjutada ei oska - siis palun ütle mulle, see on mu peas juba viimased kaks nädalat ning hakkan vaikselt hulluks minema!

Koolis oli inglise keele tunnis presentatsioon, kus pidime iga grupp mingist kindlast puust rääkima. 

Isac

Leia orav!

Iga kord kui õhtul trenni lähen combiga, sõidan mööda pisikeste poiste karate trennist. Nimel toimub trenn ühe maja garaažis ning vanemad istuvad õues ning jälgivad pingsalt. Pilt on muidugi eriti hea.

Reedene Oradz'i ujumisvõistlus

Empanadas'e taigen

Untitled

Nädal on möödas viimasest postitusest, nii et viimane aeg kirjutama hakata.

Reedel sain teada, et esmaspäeval meil kooli pole, sest 20. november on mingisugune tähtpäev siin. Ei tea veel, mis muidugi. Nädalavahetusest veel nii palju, et laupäeval tuli Elias(vahetusõpilane Oaxacas) siia ning läksime Leonie, Resa ja Eliasega õhtul välja. Muidugi toimus nende vestlus enamasti saksa keeles ning sain seda piisavalt arendada. Näitasime Eliasele meie kohaliku Marimba parki ning peale seda jätsin sakslased omavahel jutustama ning läksin klassikaaslastega sööma. Kuna koju oli ilmselgelt liiga hilja minna siis läksime koos Resa juurde ning jäin ööseks, sest ei tahtnud üksi läbi linna öösel minema hakata.

Rääkides taksoga sõitmisest, siis mu hostema ja ta sõbrannad on ikka piisavalt ära hirmutanud. Paar kuud tagasi olid siin juhtumid, kus noored neiud olid ära vägistatud .. talking about that. Muidugi võib igal pool oht olla aga ikkagi.

Mul on olnud täpselt kolm korda, kus olen tõsiselt kartma hakanud, et midagi võidakse teha aga õnneks on need ainult minu kartused olnud. Kaks korda taksos ning üks kord combi's kui tulin õhtul pimedas koju ning olin ainuke, kes selle combi'ga sõitis.

Pühapäeval jõudsin kella ühe paiku koju ning kella neljast läksime Nancy esinemist vaatama ühte parkki. Sain ühe uduse pildi ka temast.

Hirmutasin Luisi ja ema õhtul ära, sest sel päeval unustasin süüa ning õhtul peale Nancy esinemist nende juurde jõudes sain metsikud peavalud ning lamasin Nancy juures. Nancy ema hakkas mulle igast jooke pakkuma esimesteks olid suhkruvesi, koka ning kohvi ja pärast seda tuli mingi kihisev eriti soolane jook, millest mul veel halvemaks läks. Ema hakkas kohe muretsema ning kodus otsis kohe välja vererõhumõõtja ning ema ehmatus oli suur kui mu vererõhk liiga kõrge oli. Igatahes lõpuks rahunes maha kui ütlesin, et pean lihtsalt magama minema. Õnneks oli esmaspäev vaba päev ning sain kaua magada. Ehk siis esmaspäev mööduski kodus magades ning lebotades. Üle pika aja üks selline päev ka.

Teisipäeval koolis korraldasime Ordaz'iga veesõda ning klassivend tegi koolis mulle sületantsu. Lisaks pidime tegema presentatsioone inglise keeles erinevatest puudest ning ühel grupil oli teemaks õunapuu, selleks puhuks pani klassivend selga pruunikad püksid ning rohelise pusa ja pähe torgati papist tehtud õunad.

Teisipäeva õhtul saime oma tugi-isikuga kokku ning rääkisime. Theresa rääkis oma perevahetus soovist, mille ta täna ka ära tegi. Nimelt võttis üks klassiõde ta enda koju.  Millne vedamine, et nii kiiresti sai. Tugi-isik ütles meile, kuna meil reisid enam-vähem on ning küsis, kuidas üldiselt läheb. Sain teada, et mu kool peaks lõppema alles juuni lõpus või juuli alguses, samal ajal kui UVG(Theresa kool) lõppeb juba mais. Ehk siis saan nautida terve aasta otsa ikka koolis käimist.

Täna hommikul üles ärgates oli mu hääl järjekordselt kadunud aga päeva peale tuli õnneks tagasi. Tegin koolis kaasa filosoofia eksami, aru saab küll küsimustest, kui vaid õppinud oleks. Aga see hispaania keeles õppimine eksamiks väga välja ei tule küll.

Üks fakt, mida olen tähele pannud, et vähemasti minu koolikaaslaste seas on. Kõik õpivad küll koolis usinasti ja kuulavad aga mitte keegi ei loe ise uudiseid ega raamatuid jne. Kõik informatsioon, mida nad teavad tuleb koolist. Paar kuud tagasi oli Mehhikos üks motovõistluse õnnetus, millest pasundasid ka eesti ajalehed, kooli minnes kui küsisin, mis seal täpselt juhtus, ei teadnud mitte keegi isegi, et midagi juhtunud oleks. Ehk siis kokkuvõttes on nende silmaring tõsiselt väike võrreldes sellega, mis meil Eestis on.

Täna õhtul oli kossumäng, mille taaskord vist kaotasime ning nüüd kodus ravin enda sinist silma. Korvpall on endiselt ohtlik mäng .. :D

Hiline postitus meie halloween'i ööst

Leonie sünnipäev sushiga

Leonie hostõed

Koolis käis jalka vaatamine

Meie klassiruumis ka

.. koos rämpsuga

Theresa :)

Minu pühapäevane kossuväljak

Koos superilusa põrandaga

Vähe uhkem saal juba, kus mehed mängivad

Theresa, Elias & Leonie

Jacky'ga 

Päevakava

Üle-eelmisest nädalavahetusest: Leonie sünnipäeva tähistamine käis lausa kaks päeva, esimesel õhtul olime tema juures ning nautisime sushit koos ta hostperega ning pühapäeva õhtul läksime Chili'sse, mis on siis kohalik restoran siin. Vanaemaga, kahjuks välja ei jõudnud, sest ta otsustas minna juba hommikul vara ehk siis uni oli parem.

Eelmisest koolinädalast polegi midagi väga rääkida ainult, et jäin haigeks ning hääl puudub siiamaani.
Ühel õhtul trennist koju tulles jalutasin mööda peatänavat ning mulle nii meeldis seee vaatepilt, kui nägin, kuidas keskeas naised ühe kortermaja ukse ees heegeldasid ja kudusid ning siis oma tehtud tööd õpetajale hindamiseks viisid. Selle peatänava melu, mis siin iga õhtu on ei ole võimalik kirjeldada, vaid peab ise ära nägema.

Sain eelmine nädal teise Eesti paki kätte! Muidugi oli mul vajadus kohe Abdul Turay raamatu lugemiseks ning mõtlesin, et hästi hea otsus oleks seda peale trenni combi'ga koju sõites teha. Kes veel ei tea, siis combi on siin kohalik sõiduk, mis mahutab nii 10-15 inimest, ehk siis õhtuti nii umbes 20 kui trennist koju tulen, kõik lihtsalt istuvad üksteise otsas. Igatahes, nii kui combi's raamatu lahti tegin läksid kohe kõikide pilgud minu peale ning paari minuti jooksul hakkasid küsimused tulema, mis keel see on, kus sa pärit oled, miks sa Mehhikos oled jne. Nii palju siis minu lugemisest.  Trennis koju ja trenni lähen tavaliselt kuskil 45-50 minutit, ehk siis oleks see just piisav aeg lugemiseks, sest muu vaba aeg mul täielikult puudub hetkel. Kui väljaarvata nädalavahetused muidugi.

Hommiku rutiin

Minu iga-hommikune kooli minek näeb välja siis selline, et sõidan combi'ga paar kilomeetrit ning siis jalutan kooli umbes 15-20 minutit. Selle jalutuskäigu ajal möödun nimelt sellisest pargist või staadionist, kus hommikuti on piisavas koguses tervisihuvilisi, kes jooksevad. Selle aja jooksul, mis ma siin olen olnud on välja kujunenud kolm inimest, kes mulle iga hommiku naeratavad või tere ütlevad.

See nädalavahetus möödus kiirelt. Reedel läksime Leonie, Theresa ning Jules'iga välja, hiljem liitusid muidugi ka muud näod, kelle nimed on ilmselgelt liiga rasked meelde jätmiseks. Nimelt avati uus baar Mr. Rabbit ning olime siis avamisõhtule kutsutud, koju jõudsin umbes 2 paiku öösel. AGA! Mr. Rabbitis olles tulid meie kõrvallauda inimesed, kelle kohe alguses kindlaks tegime, et tegu pole mehhiklastega. Olime Leonie'ga piisavalt julged, et minna küsima kust nad pärit on. Kõik arvasid, et raudselt Saksamaalt, sest Euroopas muid riike ei asu. Ehk kui sa oled Euroopast pärit siis kindlasti oled sakslane või räägid vähemalt saksa keelt. Peaaegu oligi neil õigus, seltskonnast olid kaks või kolm tüdrukut Saksamaalt aga te võite kujutada, kuidas mu silmad särama läksid ning õhtu kohe paremaks läksin, kui teada sain, et noormees on pärit SOOMEST! Esimes korda elus nautisin vist Soome aksendi kuulamist, mis oli tema inglise keeles piisavalt hästi ära tunda. Nimelt olid kõik siia tulnud vabatahtlikena ning samuti hispaania keelt õppima. Kõik vabatahtlikud olid siin olnud ka alates augustist ehk siis hispaania keelt oskasid nad täpselt sama palju kui meie. Seda ma muidugi küsida ei jõudnud, mis organisatsiooni vabatahtlikud nad on ning selle Soome noormehe telefoninumbrit või whatsappi ka ei tulnud pähe küsida, ehk siis loodab, et kohtume selle aasta jooksul temaga veel.

Laupäeva hommikul või õigemini lõunal ärkasin üles kella 12 paiku, kella 2 pidin Ordaz'i juurde minema, et teda juustukooki õpetada tegema, olin tema juures umbes kella 8'ni ning peale seda tulin koju ära. Olin nii väsinud ning otsustasin seekord välja mitte minna. Ehk siis kodus olles tuli õhtul kella 9-10 paiku hostema mu tuppa ning küsis, miks ma kodus olen, et kas ja miks ma välja ei lähe koos Luisiga.  Ütlesin, et olen väsinud eilsest ja tänasest ning magan ennast välja ning selle peale tuli küsimus, et kas ma haige. Nii harjunud juba sellega, et iga laupäev ja reede väljas käin.

Pühapäeva hommikul ärkasin kella 9 paiku üles ning kell 10 tuli kõne Lilianilt (kooli korvpalli tiimikaaslane, 35 aastane ning tal on supertore tütar!), et mis teen täna. Ütlesin, et plaane pole ning käskis 11 enda juurde tulla, et minna San Fernandosse kossu mängima ühe teise tiimi eest. Mõeldud tehtud! Kell 11 startisime San Fernandosse, mis on municipio ehk siis eesti keeles võiks tõlgendada seda kui alevit. Sõitsime sinna umbes pool tundi. San Fernando on siis kõrgemal mägedes kui Tuxtla ehk siis ka külmem, varustasin, ennas korralikult pusade ja dressipükstega.

Seekord kahjuks mängida ei saanud, kuna polnud vastavat litsentsi kätte saanud aga järgmiseks pühapäevaks peaksin selle kätte saama ning siis juba hakkab iga pühapäev seal käima.

Peale seda läskime koos Liliani ning ta elukaaslasega nende juurde ning küsiti minult, mis ma pärast teen. Muidugi taaskord plaane ei olnud ning läksin nendega kaasa kossumänge vaatama. See päev suutsin ära käia kolmes municipios, kolmes kossusaalis 5 mängu vaatamas! Koju jõudsin kella 11 paiku ning olin päris kutu-piilu omadega. Kõige tähtsam mäng oli viimane, mis oli mingi turniiri esimese-teise koha mäng, meie tiim võitis! Ehk siis ainuke mängija, keda sealt teadsin oli Pedro aga asi seegi. Peale seda kutsuti, meid võitu tähistama Pedro koju, ehks siis palju sööki ning jälle endast rääkimist.

Poole päeva pealt sai supervõimsa iphone aku tühjaks ning põdesin õudselt, et hostema on raudselt kuri, et nii hilja koju jõuan ning polnud ette ka öelnud. Tegelik kellaaeg, mis kodus pidin olema oli kell 3 päeval. Aga polnud hullu midagi - Mehhiko.

Esmaspäevast ja teisipäevast võib kokkuvõtvalt nii palju öelda, et need trennid ja koolipäevad võtavad ikka läbi küll.
Kui tavaliselt on mul koolis individuaalne kossutrenn koos treeneriga siis täna oli ka poiste tiimist üks kutt, võttis ikka palju hullemini läbi kui tavaliselt. Muidugi pidime üksteise vstu mängima ning trenni lõpuks olime surnud. Lisaks kutsus jõusaalis üks teine treener mind täna enda kõhulihaste trenni, ehk siis 15-20 minutit järjest kõhulihaseid ilma puhke pausideta ja üks tolbakas su kõrval karjub, et sa veel kiiremini teeksid.

Minu hetkeline päevaplaan:

5:15 äratus!
5:30-5:45 tegelik voodist üles tõusmine
6:20-30 kodust välja minek
6:50-7:10 koolis
7:00-13:30 tunnid
13:30-14:30 koolis vabaaeg, ehk siis igapäevased vestlused kõikidega, keda päeva jooksul veel näinud pole
14:30 - 15:00 kodu, oleneb, kas tulen ise või saan kellegi autoga koolist
kuni 16:00 kodus tudu, söömise ja kodutööde tegemise aeg. ( Neid kodutöid on siin ka miinimumi tasemel või kui siis on, olen ma liiga dummy nende tegemiseks, VEEL!)
16:30 sammud taas kooli poole
17:00 - 18:30 koolis kossutrenn
Peale seda läheb umbes 45 minutit aega, et jõusaali jõuda
19:00-20:00 jõusaalis trenn
20:00-20:45 insanity ehk siis crossfit ( tegemist on siis lühikese trenniga, mille jooksul tehakse läbi kõik lihasgrupid)
22:00 kojujõudmine ning kiire söök enne magama minekut
23:00-00:00 magama minek

MA TEAN EMME JA ISSI TE TE SEDA TEADA TAHTSITE!

MAAILMA PARIMALE ISSILE SOOVIN BLOGIS TAGANTJÄRGI KA VEEL HEAD ISADEPÄEVA!

(Ei vastuta kirjavigade pärast, mis siin on, kell on 23:12 ning on magama mineku aeg)
Neljapäeval on kossumäng! Võidame!


Ma tean, et ma raudselt unustasin millestki kirjutada! Kui tekib küsimusi siis facebook või blogi all olevas kommentaarides!

Ma ausalt ei jõua praegu pilte lisada!

Üks märkus veel, vahet pole kui odav siin on, kõik tundub ikkagi nii kallis ja raha kulub metsikult isegi siis kui ma midagi ei osta, iga kuised kindlat välja minekud on siiski piisavalt suured - 200 peesot telefoni saldo, 500 peesot - jõusaal, igapäevane söök koolis - ligikaudu 40 - 60 peesot, ühe päeva combi'ga sõitmine kokku - ligikaudu 45 peesot, ostetud vesi iga päev - 30 peesot .. so i'm poor + siis kui nädalavahetusel jõuad liiga hilja koju nii, et combi'd enam ei sõida läheb nii 40-50 peesot!

MKP
*Marta*

Dia de muerto

Eelmisel nädalal ei jõudnudki kirjutada ehk siis kirjutan tagantjärgi.

Vahepeal on juhutnud lausa kaks kossumängu, mille mõlemad kaotasime. Üritan veel aru saada selle tiimi koostööst, mis praegu olematu tundub. Mõlemad mängud kaotaisme napilt ning hullu midagi pole. Lisaks kutsus Nancy mind järgmisesse tiimi ning üks kooli tiimikaaslane veel teise tiimi, mille mäng peaks pühapäeval olema aga eks seda veel vaatab, kas läheb, kuna see pidi kuskil teises linnas olema.

Pidin kirjutama veel kutsikatest, nimelt võttis endale saksa tüdruku(Resa) pere endale kutsika ning samal päeval sündisid ka Amet'i koeral kutsikad. Nunnumeeter on max põhjas!

Eelmisel nädalavahetusel ei suutnudki ma midagi väga korda saata, peale selle, et käisime Manuel'i sünnipäeva tähistamas, ehk siis üks suguvõsa suur kokkutulek koos piñatade, maitsetu tordi(sest ausalt need poe tordid, mis siin söödakse ei kõlba ikka kuhugile) ning pisikeste lastega. Peo tipphetkedeks olid  sellised asjad nagu, et kõik tädid-onud tahtsid teada, milliseid roppusid ma hisp. keeles oskan, sellest väljaütlemisest ma viisakalt loobusin, kõik enda heaolu pärast. Need samad sugulased tahtsid ikka hirmsasti ka, et ma nendega koos tekiilat jooma hakkaksin. Muide kui eestis on tavapäraseks saanud, et kõike alkoholi juuakse coca, sprite või mis iganes muu mahla või karastusjoogiga siis siin lisatakse igale poole juurde gaasiga mineraalvett, sellest asjast ei saa ning ei hakka ka kunagi aru saama.

Enne ära minekut andis mulle Luisi poolvend salvrätiku, mis algul tundus ikka eriti kahtlane aga kui autos lahti tegin ning sealt jällegist uue telefoninumbri koos nimega avastasin oli kõik juba arusaadav. Miskipärast on need salvrätikud eriti kasutuskõlbulikuks saanud viimasel ajal.

Teisipäeval tegin esimest korda kossutrenni vahelduseks jõusaalile. Mõtlesin, et tiimiga koos ikka aga ei. Sain treenerilt privaatrenni. Või noh, see oleks olnud privaattrenn, kui poleks olnud kõiki üliõpilasi, kes minu treenimist pealt vaatasid. Sest samal ajal, kella 5 aeg õhtul, olid ülikoolis loengud ning muidugi on ühe blondiini kossumängimist põnevam rõdult jälgida, kui loengut kuulata. Treeneril oli küll muidugi lõbu laialt ja ütles, et järgmine kord on ülikooli õpilaste kohal olek kohe palju suurem tänu sellele, et ma siin trenni teen.

Koolinädalast veel nii palju, et täna(reedel) meil kooli pole, sest on dia de muerto eelne päev, mis on mõeldud siis väikestele lastele ning eile oli koolis suurem pidu, kus tegime enda altareid. Altaritele pandakse siis erinevaid sööke ja jooke jms, näiteks tubakat, ühesõnaga kõik, mis surnutele meeldis. Õhtul oli koolis siis halloweeni pidu koos erinevate tantsushowde ning live muusikaga. FUN!  Enne meie kooli pidu läksime Cabrera ning ta dance crew'ga teise ülikooli, nemad tantsisid ja mina elasin kaasa nagu korralik tantsutüdruk. Peale meie kooli pidu läksime Cabrera ja ta venna ning vanematega sööma. Lisan pilte ka peost sest pole võimalik seda kõike kirjeldada sõnadega.

Pidin eile küll kossu mängima minema aga kuna koolis pidime altareid tegema ning ära ei saanud kuidagi minna, siis rääksin Nancy'le, et järgmises mängus panustan endast topelt, kuna tulla ei saa.

Täna hommikul käsin Cabrera juures inglise keelt õpetamas ning õhtul lähen Resa'ga välja kinno ning hiljem juba taas jõusaaliga date. Homme pidin koos vanaemaga kuhugile minema ning lisaks on õhtul veel Leonie sünnipäeva tähistamine, läheme kuhulgile restorani ning peale seda Angie juurde kõrvitsatesse auke kaevama ning õhtul kutsuti mind klassikaaslaste poolt välja. Sounds like fun!

Eks ma siis jälle kirjutan pühapäeval, mis kõik ära tehtud sai.
Üks asi veel, mu tuba meenutab hetkel väga Kurgjärve laagrit, sest igas nurgas kuivab järgmiseks päevaks ära pestud kossusärk ning poolikud veepudelid vallutavad mu kirjutuslauda.

Koolis oli keegi varas ehk siis läks kaduma 3 iphone 1 blacberry ning 2 autovõtmed! 

classroom

esimesed tunni mööduvad tavaliselt nii

kutsikad

veel kutsikaid

kohalik kossu-jalka väljak

Theresa kutsikas

Minu esimene jalka mäng staadionil! Oma tiim võitis 2:0

Toidutalong mille ostame ning selle eest süüa saame! Vajalik! 

Kossu kodusaal

Tegin familiale kooki! 

Manueli sünnipäev

Hommikul kooli mineku tee

Filosoofia eksam, kus pidime otsima pilte enda filosoofia kohta

Lunch

Meie põhiline lunchspot

Andy ja Cabrera

Leidsin ühe kõige imelisema asja oma elus! Tegemist on siis pargiga, kus kossu mängitakse! 

Mängusärgid

Ette valmistused altari tegemiseks

Klassijuhataja koos Alejandraga

Kõik järgnev allpool on alrari ette valmistustega seotud

Kooli halloween'i või dia de muerto pidu

Maski ei pidanud kandmagi, olin sel õhtul famous ning kõik tahtsid pilte teha .. 

Albina