Üle-eelmisest nädalavahetusest: Leonie sünnipäeva tähistamine käis lausa kaks päeva, esimesel õhtul olime tema juures ning nautisime sushit koos ta hostperega ning pühapäeva õhtul läksime Chili'sse, mis on siis kohalik restoran siin. Vanaemaga, kahjuks välja ei jõudnud, sest ta otsustas minna juba hommikul vara ehk siis uni oli parem.
Eelmisest koolinädalast polegi midagi väga rääkida ainult, et jäin haigeks ning hääl puudub siiamaani.
Ühel õhtul trennist koju tulles jalutasin mööda peatänavat ning mulle nii meeldis seee vaatepilt, kui nägin, kuidas keskeas naised ühe kortermaja ukse ees heegeldasid ja kudusid ning siis oma tehtud tööd õpetajale hindamiseks viisid. Selle peatänava melu, mis siin iga õhtu on ei ole võimalik kirjeldada, vaid peab ise ära nägema.
Sain eelmine nädal teise Eesti paki kätte! Muidugi oli mul vajadus kohe Abdul Turay raamatu lugemiseks ning mõtlesin, et hästi hea otsus oleks seda peale trenni combi'ga koju sõites teha. Kes veel ei tea, siis combi on siin kohalik sõiduk, mis mahutab nii 10-15 inimest, ehk siis õhtuti nii umbes 20 kui trennist koju tulen, kõik lihtsalt istuvad üksteise otsas. Igatahes, nii kui combi's raamatu lahti tegin läksid kohe kõikide pilgud minu peale ning paari minuti jooksul hakkasid küsimused tulema, mis keel see on, kus sa pärit oled, miks sa Mehhikos oled jne. Nii palju siis minu lugemisest. Trennis koju ja trenni lähen tavaliselt kuskil 45-50 minutit, ehk siis oleks see just piisav aeg lugemiseks, sest muu vaba aeg mul täielikult puudub hetkel. Kui väljaarvata nädalavahetused muidugi.
Hommiku rutiin
Minu iga-hommikune kooli minek näeb välja siis selline, et sõidan combi'ga paar kilomeetrit ning siis jalutan kooli umbes 15-20 minutit. Selle jalutuskäigu ajal möödun nimelt sellisest pargist või staadionist, kus hommikuti on piisavas koguses tervisihuvilisi, kes jooksevad. Selle aja jooksul, mis ma siin olen olnud on välja kujunenud kolm inimest, kes mulle iga hommiku naeratavad või tere ütlevad.
See nädalavahetus möödus kiirelt. Reedel läksime Leonie, Theresa ning Jules'iga välja, hiljem liitusid muidugi ka muud näod, kelle nimed on ilmselgelt liiga rasked meelde jätmiseks. Nimelt avati uus baar Mr. Rabbit ning olime siis avamisõhtule kutsutud, koju jõudsin umbes 2 paiku öösel. AGA! Mr. Rabbitis olles tulid meie kõrvallauda inimesed, kelle kohe alguses kindlaks tegime, et tegu pole mehhiklastega. Olime Leonie'ga piisavalt julged, et minna küsima kust nad pärit on. Kõik arvasid, et raudselt Saksamaalt, sest Euroopas muid riike ei asu. Ehk kui sa oled Euroopast pärit siis kindlasti oled sakslane või räägid vähemalt saksa keelt. Peaaegu oligi neil õigus, seltskonnast olid kaks või kolm tüdrukut Saksamaalt aga te võite kujutada, kuidas mu silmad särama läksid ning õhtu kohe paremaks läksin, kui teada sain, et noormees on pärit SOOMEST! Esimes korda elus nautisin vist Soome aksendi kuulamist, mis oli tema inglise keeles piisavalt hästi ära tunda. Nimelt olid kõik siia tulnud vabatahtlikena ning samuti hispaania keelt õppima. Kõik vabatahtlikud olid siin olnud ka alates augustist ehk siis hispaania keelt oskasid nad täpselt sama palju kui meie. Seda ma muidugi küsida ei jõudnud, mis organisatsiooni vabatahtlikud nad on ning selle Soome noormehe telefoninumbrit või whatsappi ka ei tulnud pähe küsida, ehk siis loodab, et kohtume selle aasta jooksul temaga veel.
Laupäeva hommikul või õigemini lõunal ärkasin üles kella 12 paiku, kella 2 pidin Ordaz'i juurde minema, et teda juustukooki õpetada tegema, olin tema juures umbes kella 8'ni ning peale seda tulin koju ära. Olin nii väsinud ning otsustasin seekord välja mitte minna. Ehk siis kodus olles tuli õhtul kella 9-10 paiku hostema mu tuppa ning küsis, miks ma kodus olen, et kas ja miks ma välja ei lähe koos Luisiga. Ütlesin, et olen väsinud eilsest ja tänasest ning magan ennast välja ning selle peale tuli küsimus, et kas ma haige. Nii harjunud juba sellega, et iga laupäev ja reede väljas käin.
Pühapäeva hommikul ärkasin kella 9 paiku üles ning kell 10 tuli kõne Lilianilt (kooli korvpalli tiimikaaslane, 35 aastane ning tal on supertore tütar!), et mis teen täna. Ütlesin, et plaane pole ning käskis 11 enda juurde tulla, et minna San Fernandosse kossu mängima ühe teise tiimi eest. Mõeldud tehtud! Kell 11 startisime San Fernandosse, mis on municipio ehk siis eesti keeles võiks tõlgendada seda kui alevit. Sõitsime sinna umbes pool tundi. San Fernando on siis kõrgemal mägedes kui Tuxtla ehk siis ka külmem, varustasin, ennas korralikult pusade ja dressipükstega.
Seekord kahjuks mängida ei saanud, kuna polnud vastavat litsentsi kätte saanud aga järgmiseks pühapäevaks peaksin selle kätte saama ning siis juba hakkab iga pühapäev seal käima.
Peale seda läskime koos Liliani ning ta elukaaslasega nende juurde ning küsiti minult, mis ma pärast teen. Muidugi taaskord plaane ei olnud ning läksin nendega kaasa kossumänge vaatama. See päev suutsin ära käia kolmes municipios, kolmes kossusaalis 5 mängu vaatamas! Koju jõudsin kella 11 paiku ning olin päris kutu-piilu omadega. Kõige tähtsam mäng oli viimane, mis oli mingi turniiri esimese-teise koha mäng, meie tiim võitis! Ehk siis ainuke mängija, keda sealt teadsin oli Pedro aga asi seegi. Peale seda kutsuti, meid võitu tähistama Pedro koju, ehks siis palju sööki ning jälle endast rääkimist.
Poole päeva pealt sai supervõimsa iphone aku tühjaks ning põdesin õudselt, et hostema on raudselt kuri, et nii hilja koju jõuan ning polnud ette ka öelnud. Tegelik kellaaeg, mis kodus pidin olema oli kell 3 päeval. Aga polnud hullu midagi - Mehhiko.
Esmaspäevast ja teisipäevast võib kokkuvõtvalt nii palju öelda, et need trennid ja koolipäevad võtavad ikka läbi küll.
Kui tavaliselt on mul koolis individuaalne kossutrenn koos treeneriga siis täna oli ka poiste tiimist üks kutt, võttis ikka palju hullemini läbi kui tavaliselt. Muidugi pidime üksteise vstu mängima ning trenni lõpuks olime surnud. Lisaks kutsus jõusaalis üks teine treener mind täna enda kõhulihaste trenni, ehk siis 15-20 minutit järjest kõhulihaseid ilma puhke pausideta ja üks tolbakas su kõrval karjub, et sa veel kiiremini teeksid.
Minu hetkeline päevaplaan:
5:15 äratus!
5:30-5:45 tegelik voodist üles tõusmine
6:20-30 kodust välja minek
6:50-7:10 koolis
7:00-13:30 tunnid
13:30-14:30 koolis vabaaeg, ehk siis igapäevased vestlused kõikidega, keda päeva jooksul veel näinud pole
14:30 - 15:00 kodu, oleneb, kas tulen ise või saan kellegi autoga koolist
kuni 16:00 kodus tudu, söömise ja kodutööde tegemise aeg. ( Neid kodutöid on siin ka miinimumi tasemel või kui siis on, olen ma liiga dummy nende tegemiseks, VEEL!)
16:30 sammud taas kooli poole
17:00 - 18:30 koolis kossutrenn
Peale seda läheb umbes 45 minutit aega, et jõusaali jõuda
19:00-20:00 jõusaalis trenn
20:00-20:45 insanity ehk siis crossfit ( tegemist on siis lühikese trenniga, mille jooksul tehakse läbi kõik lihasgrupid)
22:00 kojujõudmine ning kiire söök enne magama minekut
23:00-00:00 magama minek
MA TEAN EMME JA ISSI TE TE SEDA TEADA TAHTSITE!
MAAILMA PARIMALE ISSILE SOOVIN BLOGIS TAGANTJÄRGI KA VEEL HEAD ISADEPÄEVA!
(Ei vastuta kirjavigade pärast, mis siin on, kell on 23:12 ning on magama mineku aeg)
Neljapäeval on kossumäng! Võidame!
Ma tean, et ma raudselt unustasin millestki kirjutada! Kui tekib küsimusi siis facebook või blogi all olevas kommentaarides!
Ma ausalt ei jõua praegu pilte lisada!
Üks märkus veel, vahet pole kui odav siin on, kõik tundub ikkagi nii kallis ja raha kulub metsikult isegi siis kui ma midagi ei osta, iga kuised kindlat välja minekud on siiski piisavalt suured - 200 peesot telefoni saldo, 500 peesot - jõusaal, igapäevane söök koolis - ligikaudu 40 - 60 peesot, ühe päeva combi'ga sõitmine kokku - ligikaudu 45 peesot, ostetud vesi iga päev - 30 peesot .. so i'm poor + siis kui nädalavahetusel jõuad liiga hilja koju nii, et combi'd enam ei sõida läheb nii 40-50 peesot!
MKP
*Marta*
Eelmisest koolinädalast polegi midagi väga rääkida ainult, et jäin haigeks ning hääl puudub siiamaani.
Ühel õhtul trennist koju tulles jalutasin mööda peatänavat ning mulle nii meeldis seee vaatepilt, kui nägin, kuidas keskeas naised ühe kortermaja ukse ees heegeldasid ja kudusid ning siis oma tehtud tööd õpetajale hindamiseks viisid. Selle peatänava melu, mis siin iga õhtu on ei ole võimalik kirjeldada, vaid peab ise ära nägema.
Sain eelmine nädal teise Eesti paki kätte! Muidugi oli mul vajadus kohe Abdul Turay raamatu lugemiseks ning mõtlesin, et hästi hea otsus oleks seda peale trenni combi'ga koju sõites teha. Kes veel ei tea, siis combi on siin kohalik sõiduk, mis mahutab nii 10-15 inimest, ehk siis õhtuti nii umbes 20 kui trennist koju tulen, kõik lihtsalt istuvad üksteise otsas. Igatahes, nii kui combi's raamatu lahti tegin läksid kohe kõikide pilgud minu peale ning paari minuti jooksul hakkasid küsimused tulema, mis keel see on, kus sa pärit oled, miks sa Mehhikos oled jne. Nii palju siis minu lugemisest. Trennis koju ja trenni lähen tavaliselt kuskil 45-50 minutit, ehk siis oleks see just piisav aeg lugemiseks, sest muu vaba aeg mul täielikult puudub hetkel. Kui väljaarvata nädalavahetused muidugi.
Hommiku rutiin
Minu iga-hommikune kooli minek näeb välja siis selline, et sõidan combi'ga paar kilomeetrit ning siis jalutan kooli umbes 15-20 minutit. Selle jalutuskäigu ajal möödun nimelt sellisest pargist või staadionist, kus hommikuti on piisavas koguses tervisihuvilisi, kes jooksevad. Selle aja jooksul, mis ma siin olen olnud on välja kujunenud kolm inimest, kes mulle iga hommiku naeratavad või tere ütlevad.
See nädalavahetus möödus kiirelt. Reedel läksime Leonie, Theresa ning Jules'iga välja, hiljem liitusid muidugi ka muud näod, kelle nimed on ilmselgelt liiga rasked meelde jätmiseks. Nimelt avati uus baar Mr. Rabbit ning olime siis avamisõhtule kutsutud, koju jõudsin umbes 2 paiku öösel. AGA! Mr. Rabbitis olles tulid meie kõrvallauda inimesed, kelle kohe alguses kindlaks tegime, et tegu pole mehhiklastega. Olime Leonie'ga piisavalt julged, et minna küsima kust nad pärit on. Kõik arvasid, et raudselt Saksamaalt, sest Euroopas muid riike ei asu. Ehk kui sa oled Euroopast pärit siis kindlasti oled sakslane või räägid vähemalt saksa keelt. Peaaegu oligi neil õigus, seltskonnast olid kaks või kolm tüdrukut Saksamaalt aga te võite kujutada, kuidas mu silmad särama läksid ning õhtu kohe paremaks läksin, kui teada sain, et noormees on pärit SOOMEST! Esimes korda elus nautisin vist Soome aksendi kuulamist, mis oli tema inglise keeles piisavalt hästi ära tunda. Nimelt olid kõik siia tulnud vabatahtlikena ning samuti hispaania keelt õppima. Kõik vabatahtlikud olid siin olnud ka alates augustist ehk siis hispaania keelt oskasid nad täpselt sama palju kui meie. Seda ma muidugi küsida ei jõudnud, mis organisatsiooni vabatahtlikud nad on ning selle Soome noormehe telefoninumbrit või whatsappi ka ei tulnud pähe küsida, ehk siis loodab, et kohtume selle aasta jooksul temaga veel.
Laupäeva hommikul või õigemini lõunal ärkasin üles kella 12 paiku, kella 2 pidin Ordaz'i juurde minema, et teda juustukooki õpetada tegema, olin tema juures umbes kella 8'ni ning peale seda tulin koju ära. Olin nii väsinud ning otsustasin seekord välja mitte minna. Ehk siis kodus olles tuli õhtul kella 9-10 paiku hostema mu tuppa ning küsis, miks ma kodus olen, et kas ja miks ma välja ei lähe koos Luisiga. Ütlesin, et olen väsinud eilsest ja tänasest ning magan ennast välja ning selle peale tuli küsimus, et kas ma haige. Nii harjunud juba sellega, et iga laupäev ja reede väljas käin.
Pühapäeva hommikul ärkasin kella 9 paiku üles ning kell 10 tuli kõne Lilianilt (kooli korvpalli tiimikaaslane, 35 aastane ning tal on supertore tütar!), et mis teen täna. Ütlesin, et plaane pole ning käskis 11 enda juurde tulla, et minna San Fernandosse kossu mängima ühe teise tiimi eest. Mõeldud tehtud! Kell 11 startisime San Fernandosse, mis on municipio ehk siis eesti keeles võiks tõlgendada seda kui alevit. Sõitsime sinna umbes pool tundi. San Fernando on siis kõrgemal mägedes kui Tuxtla ehk siis ka külmem, varustasin, ennas korralikult pusade ja dressipükstega.
Seekord kahjuks mängida ei saanud, kuna polnud vastavat litsentsi kätte saanud aga järgmiseks pühapäevaks peaksin selle kätte saama ning siis juba hakkab iga pühapäev seal käima.
Peale seda läskime koos Liliani ning ta elukaaslasega nende juurde ning küsiti minult, mis ma pärast teen. Muidugi taaskord plaane ei olnud ning läksin nendega kaasa kossumänge vaatama. See päev suutsin ära käia kolmes municipios, kolmes kossusaalis 5 mängu vaatamas! Koju jõudsin kella 11 paiku ning olin päris kutu-piilu omadega. Kõige tähtsam mäng oli viimane, mis oli mingi turniiri esimese-teise koha mäng, meie tiim võitis! Ehk siis ainuke mängija, keda sealt teadsin oli Pedro aga asi seegi. Peale seda kutsuti, meid võitu tähistama Pedro koju, ehks siis palju sööki ning jälle endast rääkimist.
Poole päeva pealt sai supervõimsa iphone aku tühjaks ning põdesin õudselt, et hostema on raudselt kuri, et nii hilja koju jõuan ning polnud ette ka öelnud. Tegelik kellaaeg, mis kodus pidin olema oli kell 3 päeval. Aga polnud hullu midagi - Mehhiko.
Esmaspäevast ja teisipäevast võib kokkuvõtvalt nii palju öelda, et need trennid ja koolipäevad võtavad ikka läbi küll.
Kui tavaliselt on mul koolis individuaalne kossutrenn koos treeneriga siis täna oli ka poiste tiimist üks kutt, võttis ikka palju hullemini läbi kui tavaliselt. Muidugi pidime üksteise vstu mängima ning trenni lõpuks olime surnud. Lisaks kutsus jõusaalis üks teine treener mind täna enda kõhulihaste trenni, ehk siis 15-20 minutit järjest kõhulihaseid ilma puhke pausideta ja üks tolbakas su kõrval karjub, et sa veel kiiremini teeksid.
Minu hetkeline päevaplaan:
5:15 äratus!
5:30-5:45 tegelik voodist üles tõusmine
6:20-30 kodust välja minek
6:50-7:10 koolis
7:00-13:30 tunnid
13:30-14:30 koolis vabaaeg, ehk siis igapäevased vestlused kõikidega, keda päeva jooksul veel näinud pole
14:30 - 15:00 kodu, oleneb, kas tulen ise või saan kellegi autoga koolist
kuni 16:00 kodus tudu, söömise ja kodutööde tegemise aeg. ( Neid kodutöid on siin ka miinimumi tasemel või kui siis on, olen ma liiga dummy nende tegemiseks, VEEL!)
16:30 sammud taas kooli poole
17:00 - 18:30 koolis kossutrenn
Peale seda läheb umbes 45 minutit aega, et jõusaali jõuda
19:00-20:00 jõusaalis trenn
20:00-20:45 insanity ehk siis crossfit ( tegemist on siis lühikese trenniga, mille jooksul tehakse läbi kõik lihasgrupid)
22:00 kojujõudmine ning kiire söök enne magama minekut
23:00-00:00 magama minek
MA TEAN EMME JA ISSI TE TE SEDA TEADA TAHTSITE!
MAAILMA PARIMALE ISSILE SOOVIN BLOGIS TAGANTJÄRGI KA VEEL HEAD ISADEPÄEVA!
(Ei vastuta kirjavigade pärast, mis siin on, kell on 23:12 ning on magama mineku aeg)
Neljapäeval on kossumäng! Võidame!
Ma tean, et ma raudselt unustasin millestki kirjutada! Kui tekib küsimusi siis facebook või blogi all olevas kommentaarides!
Ma ausalt ei jõua praegu pilte lisada!
Üks märkus veel, vahet pole kui odav siin on, kõik tundub ikkagi nii kallis ja raha kulub metsikult isegi siis kui ma midagi ei osta, iga kuised kindlat välja minekud on siiski piisavalt suured - 200 peesot telefoni saldo, 500 peesot - jõusaal, igapäevane söök koolis - ligikaudu 40 - 60 peesot, ühe päeva combi'ga sõitmine kokku - ligikaudu 45 peesot, ostetud vesi iga päev - 30 peesot .. so i'm poor + siis kui nädalavahetusel jõuad liiga hilja koju nii, et combi'd enam ei sõida läheb nii 40-50 peesot!
MKP
*Marta*
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar