Mõtlesin, et kostitan teid vahel mõne pikema blogi postitusega ka. Kuigi seekord siiski ilma piltideta, sest mu iphone juhe ja arvuti otsustasid omavahel tülli minna ning faile mitte jagada. Loodan selle vea järgmise paari päevaga parandada ning teile ka mõned pildid lisada!
Laupäeva hommikul helistas mulle Liliana ning küsis, kas oleksin nõus kossu mängima minema. Muidugi, seekord sain selga siis roosa ja valgega särgi. Kohale jõudes olin idioodi kombel unustanud oma põlvekaitse koju ning kuna mäng toimus ühes munincipiotest siis tagasi minekuks polnud aega.
Esimest korda elus oli vist mängunälg suurem kui hirm, nii et olin nõus mängima ka ilma enda kaitseta. Siiski sai jalg kinni teibitud ning kasutasin ühe oma tiimikaaslase tavalist riidest tuge. Platsile minnes ning esimesed minutid mängides sain aru, et tegemist oli siiski piisavalt nõrga kaitsega ning pidi ennast seekord tagasi hoidma ning lootma, et väga rabelemiseks ei lähe. Õnneks Mehhiko kiirabi ning kindlustust tülitama ei pidanud, sest olgem ausad kõige parem see teenus siin just ei tundu. Mängu muidugi kaotasime, jälle!
Olgem ausad kui vastas võistkonnas mängivad kõik viis ning on minu vanused ja meie võistkonnas on kõik kõvasti üle 30, peale Liliani ja minu, ning nendest kaks on reaalselt korvpalli trennist käinud, siis see kuue punktiline kaotus just kõige havem ei tundu. Tõsi alati saab paremini. Kuid nüüd on mul kodus juba 4 erinevat mängusärki ning ma ei imesta kui kunagi tuleb mäng, kus ma mõlema võistkonna eest peaksin mängima.
Pühapäev oli algselt plaanis koduselt veeta, kuid kella 12 paiku tuli hostema tuppa ja ütles, et mul on 10 minutit aega, et valmis seada kui ma tahan nendega kaasa minna .. kuhugile. Ainuke asi mis mulle öeldi, et võta ujumisriided ning lühikesed püksid kaasa. Olgu. 10 minutit ja valmis. Muidugi oli mõeldud Mehhiko 10 minutit ehk siis lisame pool tunnikest otsa ja lõpuks oli valmis ka mu hostema. Läksime koos minu sugulase, naabri ning hostemaga.
Umbes poolteist, kaks tunnikest sõitu ning kohal me olime. Baño del Carmen. Tegemist oli siis kohaga kus peaksid olema "aguas termales", vabandused ette aga mul pole õrna aimugi, kuidas seda eesti keelde tõlkid. Kuumavee allikad? Igatahes, kohale jõudes esimese asjana, mida tundsin oli tugev pori ning muda hais. Muidugi oli koht ilus.
Kuid kõige pealt peaksin ütlema teile definitsiooni, mis minu jaoks siin kõlab ilusana. Kindlasti mitte nagu teie jaoks. Ei tegemist ei ole 5 tärni hotelli piirkonnaga, kus on täpselt nii ilus kui sa Bahamadel puhkamas käiksid. Ma olen siiski Mehhikos ning Chiapas on üks vaesematest osariikidest. See ilus on teistsugune. Selle ilusa teada saamiseks peaksid sa vähemalt kaks nädalat Tuxtla linnas ning kõrval municipiotes ringi tuulama, et seda mõista.
Google'st otsidest oli selges hispaania keeles kirjutatud, et tegemist on turisti piirkonnaga. Turisti? Turist nende mõistes on see, kes tuleb kuskilt kõrval osariigist. Mina? Mina olen tulnukas, kes on tulnud kuskil eriti kummalisest kohast ning kellel on "BLONDID" juuksed ning hele nahk, rääkimata muidugi rohelisest silmadest. Ma kardan, et kui Eestisse tagasi tulen ei suuda ära harjuda sellega, et ma mitte kuskilt tähelepanu ei saa ning keegi mulle tänaval järgi ei vaata.
Jäädes siiski teema juurde, siis minnes Baños del Carmenisse võite meie mõistes ujumisriided kohe kindlasti koju jätta. Olen juba eelnevalt maininud, et oma kehavõlude näitamine siin kombeks pole. Ujuma lähed sa lühikeste pükste ning särgiga. Kuigi ausalt olles need neli pisikest agua termales basseini, kus igas ühes on umbes 10-15 mehhiklast, just sisse minema väga ei kutsunud. Arvestades, et ümberringi on prügi maha visatud ning hulkuvad koerad jooksevad seal samas kõrval. Oleme me veel samal arvamusel definitsiooniga "ilus"?
Baños del Carmenis veetsime pool päeva ning kuna kohalikud, kes seal kohapeal ka muuseas elavad, pidasid restorani, ei olnud meil kuhugi kiiret. Seal oli võrreldes Tuxtlaga ikka meeletult soe ning üle kuue kuu sain ka veidike rohkem päikest enda nahale.
Aastavahetus Mehhikos. Kui Eesti aastavahetus möödub rohke shampuse ning muude meelepäraste jookide saatel siis siin võetakse asja pigem rahulikult. Võiks öelda, et jõulud on suurem pidupäev kui aastavahetus. Seekord läksime hostperega naabrite juurde külla ning samuti oli kaasas rohkelt süüa. Kuna mulle just väga meelepärane ei ole üleküpsetatud loomaliha süüa siis leppisin seegi kord kanaga. Miskipärast on jäänud tunne, et igal pidulikumal sündmused katab lauda kana, ning selle kõrvale süüakse singipastat koos toorsalatiga. Toorsalat! Ma vist armastaks oma siinset elu kui meil see igapäev toidulaual oleks, kuid siiski mitte.
3 .. 2 .. 1 - HEAD UUUT AASTAT! Koos kallistuste ja musitustega see tuli. Seekord pidin ilutulestikuga telefonis issi poolt saadetud videos leppima, sest välja me ei läinud.
Viiks teid kurssi ka ühe traditsiooniga, mida siin tehakse, kuid mitte meie peres. Piñatad (loe:pinjatad). Kindlasti olete näinud pilte mu eelnevatest postitutest, kus need peal on. Enamasti tuuakse need välja laste sünnipäevade puhul, kuid ka jõuludel ja aastavahetusel ning kõikvõimalike erinevate kujude näol. Tegemist on siis kujuga mis on tehtud papist ja ajalehtedest ning sees on kommid. Kommide kätte saamiseks taod sa seda pesapalli kurikaga ning samal ajal laulavad pealtvaatajad ühte tuntud Mehhiko laulu, mis käib järgmiselt.
1. jaanuar on päev, kus absoluutselt kõik kohad on kinni. Käiakse külas sugulastel ja sõpradel ning seda kõike rohke söögi saatel. Nii tegi ka meie pere. Kuigi sellest sain alles pool tundi enne minekut teada ning kuna hommikul varakult üles ärgates otsustasin endale teha hommikusöögi, mis ei sisalda chillit eha torillasid, siis teadsin kohe, et see päev lõppeb eriti palju süües. Nii oligi.
Lõunal kella 12 paiku läksime madrina Martha juurde, hostema parim sõbranna. Sinna olid kogunenud vaid mõned õed ja vennad. Arvestades, et Marthal on kokku 11 õde-venda siis oli see hea märk! Kuna enamusi nägin esimest korda siis küsimused kohe lendasid. Hakkasin mõtlema, et peaks endale mitmed vastusevariandid mõtlema, oleks endal ka huvitavam vastata.
Peale seda söömaaega läksime hostema venna juurde Coita'sse. Tegemist on järgmise municipioga, kuhu on umbes poole tunni sõit. Suutsin veenda Nancy endaga kaasa tulema, et mul seal nii igav poleks. Järgmine sööming! Seekord oli söögiks juurviljasupp koos riisiga. Midagi peale liha ning taco'de ka.
Peaksin ka teile seda ütlema, et Mehhikosse tulles ära üllatu mitte millegi üle, mida nad sööki panevad. Ausalt. Näiteks võin teile tuua, et täna oli supi sisse pandud koorega banaanid. Lõunasöögiks keedetud banaanid koos riisiga. Kõlab maitsvalt? Siiski kogemused loevad ning ärge kardke millegi ees, kuid võite keelduda erinevatest kodus tehtud tekiiladest kui soovite järgmise päeva terve peaga veeta.
Tundub, et Mehhikos on kadunud mu armastus kutsikate ning võõraste koerte vastu ning on asendunud pisikeste lastega. Bosse, armastus Sinu vastu ei kao kunagi! Kuna mu tutvusringkond on suur siis on ka meeletult palju pisikesi lapsi ning keegi neist ei pahanda kui peo käigus satuvad nad istuma blondiini sülle, huvitav ju. Seegikord oli mu sugulase naise vend seal koos oma perega ning nende 6-kuune laps kaasas. Mu hostema ütles oma sõbrannale, et miskipärast meeldin ma kõikidele Mehhiko lastele .. proud!
Olen vist kõik ära kirjutanud enda jõuludest ja aastavahetusest. Järgmine laupäev on Jules'i sünnipäev ning lähen arvatavasti nendega kaasa San Cris'i, kus veedame öö. Hostemalt on luba juba küsitud ja mineku valmis! Seekord peaks vist rohkem kui ühe pusa kaasa võtma ainult.
Kuna hetkel on kirjutamise tuju siis räägin teile natuke Mehhiko või õigemini Chiapase elust üldiselt. Nagu ma juba kirjutasin siis siia tulles võtke kaasa kindlasti pikemad riided, eriti naised! Sest tänaval käies ei vaadata sind just kõige sõbralikuma pilguga kui ilmud nende ette lühikeste pükste või seelikuga. Siiski on erandeid ning julged neiud käivad ka kleitide ning seelikutega. Tunnistan, et vahepeal võtsin endale turisti õiguse käia väljas ka lühikeste riietega, sest septembris ning augustis olid ilmad kuumad!
Need eelnevad riietumis soovitused võite aga kindlasti ära unustada öösel välja minnes. Sest klubisse või kuhugile peole minnes muutuvad seelikud ja kleidid kohutavad lühikesteks. Samuti tuleb näkku ka ohtralt make up'i. Nii et poisid, ärge imestage kui teile tuleb vastu neiu, kellel on sinise lilla kirjud silmad millele on tõmmatud paks laineri joon, punased põsed ning roosa suu. Just täpselt nii nad siin käivadki! Kuid siiski, kes te kunagi Mehhikosse satute ning klubisse lähete ärge esimese lühikeses seelikus neiuga tantsima minge. Põhjus? See neiu ei pruugi alati just neiu olla. Tänaval ööklubide ees käies kohtate meeletult palju transvestiite. Just eile näidati mulle pilte, kuidas klubis üks kena välimusega eurooplasest noormees sellise ohvriks langes. On kellegil veel soovi Mehhikosse tulla?
Sellise halva teema juurest lähme veidike parema teema juurde ning räägime liiklusest. Üldiselt on liiklusmärgid iluasjad ning valgusfoore peab jälgima ainult siis kui on palju autosid. Kiiruspiiranguid ei jälgi keegi ning 50 alas on tavapärane sõita vähemalt 90ga. Ära pane pahaks kui sa sõidad autos koos kohalikuga ning te politseiga võidu sõidate. Isegi kui teid kinni peetakse hoidke tagataskus 100-200 peesot, havemalt juhul 500 peesot ning võite oma reisi jätkata. Kui sellest ei piisa siis võib alati näidata tagaistmel istuvat blondiini ning rääkida temast natuke ning siis on asi kindlasti lahendatud.
Ühistransport. Nagu ma juba kirjutanud olen siis peamiseks transpordiks on combi'd. Üks reis maksab kuus peesot. Kuid mööda peatänavat liigub ka conejo bus, mis tähendab tõlkes jänese buss, samuti maksab kuus peesot. Transport siin pole kunagi kindel. Tõsi combi küll jõuab kindlast algpeatusest lõpp-peatusesse, kuid vahepealne maršuut võib muutuda seoses erinevate muudatustega ning selle teistsuguse maršuudi valib iga juht ise.
Tänavate süsteem Tuxtla kesklinnas on meeletult lihtne. Nimelt on kõik tänavad, mis ei ole peatänavad, ühesuunalised. Ehk siis süsteem ongi järgmine, et üks tänav on ühtepidi ühesuunaline ning teine teistpidi. Tänavate nimed või numbrid lähevad peatänavast alates järjest suuremaks ning olenevalt sellest kas suund on põhja või lõunasse, tuleneb ka selle nimi. Ühte pidi tänavaid kutsutakse oriente'deks ning teistpidi on poniente'd ning tulenevalt sellest, kas tänav suunudb lõunasse või põhja tuleb ka liide. Näiteks poniente de sur või oriente de norte. Kokkuvõtte eksimis võimalust turisti jaoks kesklinnas pole, sest numbrite järgi jõuad alati ühele peatänavale.
Toitudest veidike. Peamine, mille poolest Mehhiko tuntud on on siiski taco'd ning neid tuleb erisuurustes ning paksustes. Teiseks on quesadillad, mille puhul on tegemist samalaadsete pooleks murtud tortilladega nagu taco'd, ainuke vahe on, et nende vahel on juust. Samuti on ka tlayudas, mis on pärit minu kõrval osariigist Oaxacast, seegi kujutab endast taco't ainult et poole suuremat.
Mehhikosse tulles peaksite veel ära proovima tamale'se, kui ma oskaks teile selgitada, mis see täpselt on siis ma teeksin seda. Kuid kokkuvõttes võin öelda, et tegemist on maisijahuga, mis on kuidagi moodi banaani lehe sees ära küpsetatud ning sinna vahele on liha ning ohtralt chillit pandud. Mis veel. Chiapase osariigis ning ainult siin saate proovida bozol'i. Bozoli võib kõige lihtsamalt teile seletada nii, et tegemist on külma kakaoga kuhu on pandud kookoshelbeid. Restoranis serveeritakse seda poole kookose sees. On olemas ka bozol blanco, mis on samuti kookose jook kuid ilma kakaota.
Nagu ma enne teile juba ütlesin, siis ärge kunagi imestage asjadest mis te oma söögist leida võite, näiteks keedetud banaan. Mehhiklaste kujutlusvõime on suur! Samuti võite saada hommikuks või lõunaks praetud banaane, siiski ei ole tegemist magusa banaaniga, vaid hoopis teine sort .. täpsemalt ei tea. Kui ma juba puuviljade juurde jõudsin siis räägin ka nendest edasi. Kodus olles olete kindlasti asendanud magusa isu rahuldamiseks mõne šokolaadi tüki puuviljaga, eks? Siia tulles ning tänaval maitsvaid puuvilja topsikuid ostes ärge imestage kui kogu teie magus suupoolis chilli kastmega üle kallatakse. Kuid see chilli ei ole terav ega kibe vaid pigem magus. Ärge öelge kunagi ei asjale, mida te proovinud pole, võite midagi täiesti uut kogeda!
Üks asi on, millega ma pole siiamaani korralikult ära harjunud ning need on piimatooted. Eestiga siinseid võrrelda ei saa, sest ütleme ausalt Nestle firma poolt toodetud vahukoor pole ikka see sama. Paki pealt lugedes võid mõelda küll, et oh jess, sain lõpuks midagi enam-vähem vahukoorele meenutavat kreemi osta. Eksid! Piim mehhiklaste jaoks on piimapulber segatud veega. Just, sa lugesid õigesti. Meie mõistes korraliku piima sa siit poest kahjuks ei saa ning pead Eestisse tagasi minekut ootama.
Üks toit veel, mida ma olen täpselt 5-kuud iga päev söönud. Frijol(loe:frihol). Tegemist on mustade, vabandus mu väljenduse pärast, plögaks keedetud ubadega ning seda nad söövad täpselt sama palju kui meie sööme kartulit. Sulle võib ju tunduda, et kartulist ei ole kunagi küllalt sinu jaoks aga täpselt sama tunnevad nemad frijol'i vastu ja usu mind, sellest saab küllalt! Peale kahte kuud selle söömist, mõtlesin, et ma ei võta seda, enam mitte kunagi suu sisse ka. Kuid siiski .. hommikuks lõunaks ja õhtuks!
Lisaks on neil siin spetsiaalne juust, mida nad pudistavad igale supile ning kaasa arvatud ka frijolile peale. Tegemist on väga mõruda juustuga.
Minu pikk jutt toitudest sai vist seekord läbi, kuid ma ei väsi kordamast. Chilli, chilli ja veelkord chilli! Eestlase jaoks on see kõikjal nii hea kui halvana!
Elamisest ka veidi. Kui majades elades oleme harjunud, et meil on tagaaias hoov siis siin see nii ei ole! Olgugi, et kortermajad siin peaaegu, et puuduvad siis majad on ehitatut täpselt külg-külje kõrvale, nii et hoovi väljast vaadates ei ole absoluutselt.
Majad on kõik ehitatud betoonist ning übritsetud mitme meetriste müüridega, mida tavaliselt katavad okastraadid. Majja sisse minnes jäta kindlasti jalanõud jalga ning arvestades seda, kui palju ma külas olen käinud siis nende värvimata betoon seinte vahel jääb tihti tunne nagu oleksid mingi laoruumi kontoris. Akende ees on trellid ning tihti ka võrk putukate jaoks. Hubasusest ei tasu rääkida.
Igas majas näed seinte peal kristuse pilte ning kappide peal kristuse kujukesi, samuti on populaarne see, et kui sul on lapsed siis on igalpool seinte peal pildid neist ning seda igas vanuses. Pere on meeletult tähtis siin! Igas majas on sisehoov, kus sa tavaliselt võid leida ka koeri. Sealjuures mainides, et koertega siin väljas ei käida.
Paljudes kodudes on tehtud nii, et vannitoad ning pesemisruumid asuvad sisehoovis. Osades pole ka katust peakohal, pärist tihti olen mõelnud, et vihmaperioodil vetsu minnes peab vist vihmavarju kaasas kandma, sest need vihmahood on siin ikka piisavalt tugevad. Ilma naljata.
Kui paljud kodud Eestis on kaetud ilusa puitbarketiga siis siin on igas ruumis plaadid, muidugi on seda lihtsam pesta arvestades, et inimesed käivad sees välisjalanõudega ning pisemad koerad teevad ka kõik oma hädad majja sisse.
Tüdrukud ja naised, kes te tulete siia, ärge jumala eest tundke ennast puudutatuna, kui mingi mehhiklane teile tänava peal musi suud näitab ning ärge vastake neile "Hola bonita" või "Hola hermosa" lausetele, see tõmbab veel rohkem tähelepanu teie suhtes. Taksoga sõites oleks siiski alati soovitav, et keegi meessoost isik kaasas oleks, ma enam ei suuda kokku lugeda, kui paljud taksojuhid on mulle oma numbreid jaganud ning visiitkaarte andnud.
Tundub, et Tuxtla elu kirjeldamisega on kõik, siiski tuli üks asi veel meelde. VESI! Mul on tunne, et aasta lõpuks jään kiilaks, sest peale kahte kuud hakkasin mõtlema, miks mu juuksed välja kukuvad. Teise saksa tüdrukuga rääkides oli tal sama probleem ning jõudsime ühisele arusaamale, et see vesi, mis siit kraanist tuleb on nii kare ja halb, et mitte ükski siit ostetud ravimask selle vastu ei aita. On kaks võimalust, kas aasta lõpuks olen kiilakas või on mu juuksed kokku kuivanud. Samas vaatad neid ilusaid Mehhiko tüdrukute sädelevaid ning pakse juukseid ning mõtled, et kuidas see võimalik on. Müstika.
Loodan, et saite tänaseks piisava lugemise ning kui on küsimusi siis alati olen nendele avatud, kas siin all kommentaarides või facebookis! :)
Kõike paremat teile!
MKP
*Marta*
Laupäeva hommikul helistas mulle Liliana ning küsis, kas oleksin nõus kossu mängima minema. Muidugi, seekord sain selga siis roosa ja valgega särgi. Kohale jõudes olin idioodi kombel unustanud oma põlvekaitse koju ning kuna mäng toimus ühes munincipiotest siis tagasi minekuks polnud aega.
Esimest korda elus oli vist mängunälg suurem kui hirm, nii et olin nõus mängima ka ilma enda kaitseta. Siiski sai jalg kinni teibitud ning kasutasin ühe oma tiimikaaslase tavalist riidest tuge. Platsile minnes ning esimesed minutid mängides sain aru, et tegemist oli siiski piisavalt nõrga kaitsega ning pidi ennast seekord tagasi hoidma ning lootma, et väga rabelemiseks ei lähe. Õnneks Mehhiko kiirabi ning kindlustust tülitama ei pidanud, sest olgem ausad kõige parem see teenus siin just ei tundu. Mängu muidugi kaotasime, jälle!
Olgem ausad kui vastas võistkonnas mängivad kõik viis ning on minu vanused ja meie võistkonnas on kõik kõvasti üle 30, peale Liliani ja minu, ning nendest kaks on reaalselt korvpalli trennist käinud, siis see kuue punktiline kaotus just kõige havem ei tundu. Tõsi alati saab paremini. Kuid nüüd on mul kodus juba 4 erinevat mängusärki ning ma ei imesta kui kunagi tuleb mäng, kus ma mõlema võistkonna eest peaksin mängima.
Pühapäev oli algselt plaanis koduselt veeta, kuid kella 12 paiku tuli hostema tuppa ja ütles, et mul on 10 minutit aega, et valmis seada kui ma tahan nendega kaasa minna .. kuhugile. Ainuke asi mis mulle öeldi, et võta ujumisriided ning lühikesed püksid kaasa. Olgu. 10 minutit ja valmis. Muidugi oli mõeldud Mehhiko 10 minutit ehk siis lisame pool tunnikest otsa ja lõpuks oli valmis ka mu hostema. Läksime koos minu sugulase, naabri ning hostemaga.
Umbes poolteist, kaks tunnikest sõitu ning kohal me olime. Baño del Carmen. Tegemist oli siis kohaga kus peaksid olema "aguas termales", vabandused ette aga mul pole õrna aimugi, kuidas seda eesti keelde tõlkid. Kuumavee allikad? Igatahes, kohale jõudes esimese asjana, mida tundsin oli tugev pori ning muda hais. Muidugi oli koht ilus.
Kuid kõige pealt peaksin ütlema teile definitsiooni, mis minu jaoks siin kõlab ilusana. Kindlasti mitte nagu teie jaoks. Ei tegemist ei ole 5 tärni hotelli piirkonnaga, kus on täpselt nii ilus kui sa Bahamadel puhkamas käiksid. Ma olen siiski Mehhikos ning Chiapas on üks vaesematest osariikidest. See ilus on teistsugune. Selle ilusa teada saamiseks peaksid sa vähemalt kaks nädalat Tuxtla linnas ning kõrval municipiotes ringi tuulama, et seda mõista.
Google'st otsidest oli selges hispaania keeles kirjutatud, et tegemist on turisti piirkonnaga. Turisti? Turist nende mõistes on see, kes tuleb kuskilt kõrval osariigist. Mina? Mina olen tulnukas, kes on tulnud kuskil eriti kummalisest kohast ning kellel on "BLONDID" juuksed ning hele nahk, rääkimata muidugi rohelisest silmadest. Ma kardan, et kui Eestisse tagasi tulen ei suuda ära harjuda sellega, et ma mitte kuskilt tähelepanu ei saa ning keegi mulle tänaval järgi ei vaata.
Jäädes siiski teema juurde, siis minnes Baños del Carmenisse võite meie mõistes ujumisriided kohe kindlasti koju jätta. Olen juba eelnevalt maininud, et oma kehavõlude näitamine siin kombeks pole. Ujuma lähed sa lühikeste pükste ning särgiga. Kuigi ausalt olles need neli pisikest agua termales basseini, kus igas ühes on umbes 10-15 mehhiklast, just sisse minema väga ei kutsunud. Arvestades, et ümberringi on prügi maha visatud ning hulkuvad koerad jooksevad seal samas kõrval. Oleme me veel samal arvamusel definitsiooniga "ilus"?
Baños del Carmenis veetsime pool päeva ning kuna kohalikud, kes seal kohapeal ka muuseas elavad, pidasid restorani, ei olnud meil kuhugi kiiret. Seal oli võrreldes Tuxtlaga ikka meeletult soe ning üle kuue kuu sain ka veidike rohkem päikest enda nahale.
Aastavahetus Mehhikos. Kui Eesti aastavahetus möödub rohke shampuse ning muude meelepäraste jookide saatel siis siin võetakse asja pigem rahulikult. Võiks öelda, et jõulud on suurem pidupäev kui aastavahetus. Seekord läksime hostperega naabrite juurde külla ning samuti oli kaasas rohkelt süüa. Kuna mulle just väga meelepärane ei ole üleküpsetatud loomaliha süüa siis leppisin seegi kord kanaga. Miskipärast on jäänud tunne, et igal pidulikumal sündmused katab lauda kana, ning selle kõrvale süüakse singipastat koos toorsalatiga. Toorsalat! Ma vist armastaks oma siinset elu kui meil see igapäev toidulaual oleks, kuid siiski mitte.
3 .. 2 .. 1 - HEAD UUUT AASTAT! Koos kallistuste ja musitustega see tuli. Seekord pidin ilutulestikuga telefonis issi poolt saadetud videos leppima, sest välja me ei läinud.
Viiks teid kurssi ka ühe traditsiooniga, mida siin tehakse, kuid mitte meie peres. Piñatad (loe:pinjatad). Kindlasti olete näinud pilte mu eelnevatest postitutest, kus need peal on. Enamasti tuuakse need välja laste sünnipäevade puhul, kuid ka jõuludel ja aastavahetusel ning kõikvõimalike erinevate kujude näol. Tegemist on siis kujuga mis on tehtud papist ja ajalehtedest ning sees on kommid. Kommide kätte saamiseks taod sa seda pesapalli kurikaga ning samal ajal laulavad pealtvaatajad ühte tuntud Mehhiko laulu, mis käib järgmiselt.
Dale, dale, dale,
no pierdas el tino
porque si lo pierdes
pierdes el camino.
no pierdas el tino
porque si lo pierdes
pierdes el camino.
Ya le diste una,
ya le diste dos,
ya le diste tres,
y tu tiempo se acabo,
¡se acabo!
ya le diste dos,
ya le diste tres,
y tu tiempo se acabo,
¡se acabo!
ehk
Löö, löö, löö,
ära kaota sihti,
kui selle kaotad,
kaotad oma tee.
ära kaota sihti,
kui selle kaotad,
kaotad oma tee.
Löö ühe korra,
löö teist korda,
kolmandat korda,
ja sinu kord sai läbi!
Ongi läbi!
löö teist korda,
kolmandat korda,
ja sinu kord sai läbi!
Ongi läbi!
Vanematel lastel seotakse löömise ajaks silmad kinni ning samuti ka keerutatakse kohapeal ümber enda, noorematel lastakse niisama lüüa.
1. jaanuar on päev, kus absoluutselt kõik kohad on kinni. Käiakse külas sugulastel ja sõpradel ning seda kõike rohke söögi saatel. Nii tegi ka meie pere. Kuigi sellest sain alles pool tundi enne minekut teada ning kuna hommikul varakult üles ärgates otsustasin endale teha hommikusöögi, mis ei sisalda chillit eha torillasid, siis teadsin kohe, et see päev lõppeb eriti palju süües. Nii oligi.
Lõunal kella 12 paiku läksime madrina Martha juurde, hostema parim sõbranna. Sinna olid kogunenud vaid mõned õed ja vennad. Arvestades, et Marthal on kokku 11 õde-venda siis oli see hea märk! Kuna enamusi nägin esimest korda siis küsimused kohe lendasid. Hakkasin mõtlema, et peaks endale mitmed vastusevariandid mõtlema, oleks endal ka huvitavam vastata.
Peale seda söömaaega läksime hostema venna juurde Coita'sse. Tegemist on järgmise municipioga, kuhu on umbes poole tunni sõit. Suutsin veenda Nancy endaga kaasa tulema, et mul seal nii igav poleks. Järgmine sööming! Seekord oli söögiks juurviljasupp koos riisiga. Midagi peale liha ning taco'de ka.
Peaksin ka teile seda ütlema, et Mehhikosse tulles ära üllatu mitte millegi üle, mida nad sööki panevad. Ausalt. Näiteks võin teile tuua, et täna oli supi sisse pandud koorega banaanid. Lõunasöögiks keedetud banaanid koos riisiga. Kõlab maitsvalt? Siiski kogemused loevad ning ärge kardke millegi ees, kuid võite keelduda erinevatest kodus tehtud tekiiladest kui soovite järgmise päeva terve peaga veeta.
Tundub, et Mehhikos on kadunud mu armastus kutsikate ning võõraste koerte vastu ning on asendunud pisikeste lastega. Bosse, armastus Sinu vastu ei kao kunagi! Kuna mu tutvusringkond on suur siis on ka meeletult palju pisikesi lapsi ning keegi neist ei pahanda kui peo käigus satuvad nad istuma blondiini sülle, huvitav ju. Seegikord oli mu sugulase naise vend seal koos oma perega ning nende 6-kuune laps kaasas. Mu hostema ütles oma sõbrannale, et miskipärast meeldin ma kõikidele Mehhiko lastele .. proud!
Olen vist kõik ära kirjutanud enda jõuludest ja aastavahetusest. Järgmine laupäev on Jules'i sünnipäev ning lähen arvatavasti nendega kaasa San Cris'i, kus veedame öö. Hostemalt on luba juba küsitud ja mineku valmis! Seekord peaks vist rohkem kui ühe pusa kaasa võtma ainult.
Kuna hetkel on kirjutamise tuju siis räägin teile natuke Mehhiko või õigemini Chiapase elust üldiselt. Nagu ma juba kirjutasin siis siia tulles võtke kaasa kindlasti pikemad riided, eriti naised! Sest tänaval käies ei vaadata sind just kõige sõbralikuma pilguga kui ilmud nende ette lühikeste pükste või seelikuga. Siiski on erandeid ning julged neiud käivad ka kleitide ning seelikutega. Tunnistan, et vahepeal võtsin endale turisti õiguse käia väljas ka lühikeste riietega, sest septembris ning augustis olid ilmad kuumad!
Need eelnevad riietumis soovitused võite aga kindlasti ära unustada öösel välja minnes. Sest klubisse või kuhugile peole minnes muutuvad seelikud ja kleidid kohutavad lühikesteks. Samuti tuleb näkku ka ohtralt make up'i. Nii et poisid, ärge imestage kui teile tuleb vastu neiu, kellel on sinise lilla kirjud silmad millele on tõmmatud paks laineri joon, punased põsed ning roosa suu. Just täpselt nii nad siin käivadki! Kuid siiski, kes te kunagi Mehhikosse satute ning klubisse lähete ärge esimese lühikeses seelikus neiuga tantsima minge. Põhjus? See neiu ei pruugi alati just neiu olla. Tänaval ööklubide ees käies kohtate meeletult palju transvestiite. Just eile näidati mulle pilte, kuidas klubis üks kena välimusega eurooplasest noormees sellise ohvriks langes. On kellegil veel soovi Mehhikosse tulla?
Sellise halva teema juurest lähme veidike parema teema juurde ning räägime liiklusest. Üldiselt on liiklusmärgid iluasjad ning valgusfoore peab jälgima ainult siis kui on palju autosid. Kiiruspiiranguid ei jälgi keegi ning 50 alas on tavapärane sõita vähemalt 90ga. Ära pane pahaks kui sa sõidad autos koos kohalikuga ning te politseiga võidu sõidate. Isegi kui teid kinni peetakse hoidke tagataskus 100-200 peesot, havemalt juhul 500 peesot ning võite oma reisi jätkata. Kui sellest ei piisa siis võib alati näidata tagaistmel istuvat blondiini ning rääkida temast natuke ning siis on asi kindlasti lahendatud.
Ühistransport. Nagu ma juba kirjutanud olen siis peamiseks transpordiks on combi'd. Üks reis maksab kuus peesot. Kuid mööda peatänavat liigub ka conejo bus, mis tähendab tõlkes jänese buss, samuti maksab kuus peesot. Transport siin pole kunagi kindel. Tõsi combi küll jõuab kindlast algpeatusest lõpp-peatusesse, kuid vahepealne maršuut võib muutuda seoses erinevate muudatustega ning selle teistsuguse maršuudi valib iga juht ise.
Tänavate süsteem Tuxtla kesklinnas on meeletult lihtne. Nimelt on kõik tänavad, mis ei ole peatänavad, ühesuunalised. Ehk siis süsteem ongi järgmine, et üks tänav on ühtepidi ühesuunaline ning teine teistpidi. Tänavate nimed või numbrid lähevad peatänavast alates järjest suuremaks ning olenevalt sellest kas suund on põhja või lõunasse, tuleneb ka selle nimi. Ühte pidi tänavaid kutsutakse oriente'deks ning teistpidi on poniente'd ning tulenevalt sellest, kas tänav suunudb lõunasse või põhja tuleb ka liide. Näiteks poniente de sur või oriente de norte. Kokkuvõtte eksimis võimalust turisti jaoks kesklinnas pole, sest numbrite järgi jõuad alati ühele peatänavale.
Toitudest veidike. Peamine, mille poolest Mehhiko tuntud on on siiski taco'd ning neid tuleb erisuurustes ning paksustes. Teiseks on quesadillad, mille puhul on tegemist samalaadsete pooleks murtud tortilladega nagu taco'd, ainuke vahe on, et nende vahel on juust. Samuti on ka tlayudas, mis on pärit minu kõrval osariigist Oaxacast, seegi kujutab endast taco't ainult et poole suuremat.
Mehhikosse tulles peaksite veel ära proovima tamale'se, kui ma oskaks teile selgitada, mis see täpselt on siis ma teeksin seda. Kuid kokkuvõttes võin öelda, et tegemist on maisijahuga, mis on kuidagi moodi banaani lehe sees ära küpsetatud ning sinna vahele on liha ning ohtralt chillit pandud. Mis veel. Chiapase osariigis ning ainult siin saate proovida bozol'i. Bozoli võib kõige lihtsamalt teile seletada nii, et tegemist on külma kakaoga kuhu on pandud kookoshelbeid. Restoranis serveeritakse seda poole kookose sees. On olemas ka bozol blanco, mis on samuti kookose jook kuid ilma kakaota.
Nagu ma enne teile juba ütlesin, siis ärge kunagi imestage asjadest mis te oma söögist leida võite, näiteks keedetud banaan. Mehhiklaste kujutlusvõime on suur! Samuti võite saada hommikuks või lõunaks praetud banaane, siiski ei ole tegemist magusa banaaniga, vaid hoopis teine sort .. täpsemalt ei tea. Kui ma juba puuviljade juurde jõudsin siis räägin ka nendest edasi. Kodus olles olete kindlasti asendanud magusa isu rahuldamiseks mõne šokolaadi tüki puuviljaga, eks? Siia tulles ning tänaval maitsvaid puuvilja topsikuid ostes ärge imestage kui kogu teie magus suupoolis chilli kastmega üle kallatakse. Kuid see chilli ei ole terav ega kibe vaid pigem magus. Ärge öelge kunagi ei asjale, mida te proovinud pole, võite midagi täiesti uut kogeda!
Üks asi on, millega ma pole siiamaani korralikult ära harjunud ning need on piimatooted. Eestiga siinseid võrrelda ei saa, sest ütleme ausalt Nestle firma poolt toodetud vahukoor pole ikka see sama. Paki pealt lugedes võid mõelda küll, et oh jess, sain lõpuks midagi enam-vähem vahukoorele meenutavat kreemi osta. Eksid! Piim mehhiklaste jaoks on piimapulber segatud veega. Just, sa lugesid õigesti. Meie mõistes korraliku piima sa siit poest kahjuks ei saa ning pead Eestisse tagasi minekut ootama.
Üks toit veel, mida ma olen täpselt 5-kuud iga päev söönud. Frijol(loe:frihol). Tegemist on mustade, vabandus mu väljenduse pärast, plögaks keedetud ubadega ning seda nad söövad täpselt sama palju kui meie sööme kartulit. Sulle võib ju tunduda, et kartulist ei ole kunagi küllalt sinu jaoks aga täpselt sama tunnevad nemad frijol'i vastu ja usu mind, sellest saab küllalt! Peale kahte kuud selle söömist, mõtlesin, et ma ei võta seda, enam mitte kunagi suu sisse ka. Kuid siiski .. hommikuks lõunaks ja õhtuks!
Lisaks on neil siin spetsiaalne juust, mida nad pudistavad igale supile ning kaasa arvatud ka frijolile peale. Tegemist on väga mõruda juustuga.
Minu pikk jutt toitudest sai vist seekord läbi, kuid ma ei väsi kordamast. Chilli, chilli ja veelkord chilli! Eestlase jaoks on see kõikjal nii hea kui halvana!
Elamisest ka veidi. Kui majades elades oleme harjunud, et meil on tagaaias hoov siis siin see nii ei ole! Olgugi, et kortermajad siin peaaegu, et puuduvad siis majad on ehitatut täpselt külg-külje kõrvale, nii et hoovi väljast vaadates ei ole absoluutselt.
Majad on kõik ehitatud betoonist ning übritsetud mitme meetriste müüridega, mida tavaliselt katavad okastraadid. Majja sisse minnes jäta kindlasti jalanõud jalga ning arvestades seda, kui palju ma külas olen käinud siis nende värvimata betoon seinte vahel jääb tihti tunne nagu oleksid mingi laoruumi kontoris. Akende ees on trellid ning tihti ka võrk putukate jaoks. Hubasusest ei tasu rääkida.
Igas majas näed seinte peal kristuse pilte ning kappide peal kristuse kujukesi, samuti on populaarne see, et kui sul on lapsed siis on igalpool seinte peal pildid neist ning seda igas vanuses. Pere on meeletult tähtis siin! Igas majas on sisehoov, kus sa tavaliselt võid leida ka koeri. Sealjuures mainides, et koertega siin väljas ei käida.
Paljudes kodudes on tehtud nii, et vannitoad ning pesemisruumid asuvad sisehoovis. Osades pole ka katust peakohal, pärist tihti olen mõelnud, et vihmaperioodil vetsu minnes peab vist vihmavarju kaasas kandma, sest need vihmahood on siin ikka piisavalt tugevad. Ilma naljata.
Kui paljud kodud Eestis on kaetud ilusa puitbarketiga siis siin on igas ruumis plaadid, muidugi on seda lihtsam pesta arvestades, et inimesed käivad sees välisjalanõudega ning pisemad koerad teevad ka kõik oma hädad majja sisse.
Tüdrukud ja naised, kes te tulete siia, ärge jumala eest tundke ennast puudutatuna, kui mingi mehhiklane teile tänava peal musi suud näitab ning ärge vastake neile "Hola bonita" või "Hola hermosa" lausetele, see tõmbab veel rohkem tähelepanu teie suhtes. Taksoga sõites oleks siiski alati soovitav, et keegi meessoost isik kaasas oleks, ma enam ei suuda kokku lugeda, kui paljud taksojuhid on mulle oma numbreid jaganud ning visiitkaarte andnud.
Tundub, et Tuxtla elu kirjeldamisega on kõik, siiski tuli üks asi veel meelde. VESI! Mul on tunne, et aasta lõpuks jään kiilaks, sest peale kahte kuud hakkasin mõtlema, miks mu juuksed välja kukuvad. Teise saksa tüdrukuga rääkides oli tal sama probleem ning jõudsime ühisele arusaamale, et see vesi, mis siit kraanist tuleb on nii kare ja halb, et mitte ükski siit ostetud ravimask selle vastu ei aita. On kaks võimalust, kas aasta lõpuks olen kiilakas või on mu juuksed kokku kuivanud. Samas vaatad neid ilusaid Mehhiko tüdrukute sädelevaid ning pakse juukseid ning mõtled, et kuidas see võimalik on. Müstika.
Loodan, et saite tänaseks piisava lugemise ning kui on küsimusi siis alati olen nendele avatud, kas siin all kommentaarides või facebookis! :)
Kõike paremat teile!
MKP
*Marta*
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar