Usk & Armastus

Nii mu kallid sõbrad, ma küll tean, et kirjutasin teile alles hiljuti aga siin on kaks lugu, mis vajavad kirjutamist kohe praegu, sest hiljem ei oleks see sama ning jätaksin pooled mõtted kõrvale.

Nagu te juba pealkirjast lugesite on siinses postituses midagi tegemist usu ja armastusega. Alustangi algusest ning esimesena jõuan usu juurde.

Kui te veel seda ei teadnud siis Mehhikos on enamik rahvastikust katoliiklased ning nii ka minu osariigis ja linnas. Kui minult tavaliselt küsitakse, et kas sa usud Jumalasse ning, mis religioon sul on, siis minu kõige tüüpilisemaks ning ka õigemaks vastuseks on, et usun Jumalasse aga religiooni mul pole, nii pole lihtsalt Eestis kombeks. Kõik mu sõbrad ning sõprade vanemad teavad seda ning üldiselt ollakse ka sellega rahul. Olgu, on ka muidugi tulnud küsimusi, et kuidas see võimalik on. Minu arvamus? See, et sa iga pühapäeva hommik oma vanematega kirikus istumast ja kuulamas käid, ei tee sind rohkem usklikuks, kui mina seda olen. Ma ei vaja kirikut, et Jumalasse uskuda!

Kuigi olen ka osadele oma sõpradele siin rääkinud, et meie esivanemad uskusid puuhaldjatesse ning erinevatesse vaimudesse. Kahtlased pilgud järgnesid nendele lausetele ning jään selle esimese variandi juurde.

See oli sissejuhatus minu järgnevale loole. Nagu te juba lugenud siit blogist olete, kuid, kes ei mäleta, sellele kordan üle. Nimelt koolis olen ma sotsiaal klassis ning sellega kaasneb ka muidugi ka filosoofia õpetus. Võib öelda, et mulle tundus/tundub, et filosoofia õpetaja on üks targemaid ning kõige avarama silmaringiga meie koolis. Kuid see situatsioon täna tunnis, oli see, mis meie sõbralikud suhted omavahel proovile pani. Hetkel on meil tunnis käsil teema, kus õpime erinevaid usundeid ning sellega kaasnes ka tema poolt küsimus mulle, et mis religioon mul on ning, kas ma usun Jumalasse. Minu vastus nagu alati, et religiooni mul pole aga Jumalasse usun. Poleks elu sees osanud arvata, et mu õpetaja selle vastuse peale nii turri ning kurjaks läheb. "Kuidas on see võimalik, et sul pole religiooni aga sa usud Jumalasse? See ei ole õige!" Need laused olid esimesed, mis ta mulle ütles ning kui üritasin seletada, et minu riigis pole kombeks, et sul on religioon siis selle peale öeldi mulle selgelt, et tema mind niimoodi enam õpetada ei saa.

Olgu nii, loodame, et järgmiseks tunniks on õpetaja veidike maha rahunenud ning aru saanud, et kõigil ei pea olema religiooni, et Jumalasse uskuda.

Armastus. Idaeurooplasest neiu läheb Ladina-Ameerika riiki. See lause peaks juba ära seletama. Olen vist teile siin eelnevalt maininud, et esimestel kuudel tegi klassivend mulle nädalas kaks korda abielu ettepanekuid ning laulis serenaadi. Minu jaoks oli kõik muidugi naljakas ning arvasin, et ka tema võtab seda kõike naljaga. Kuid peale 4 kuud Mehhikos muutus asi kahtlaseks kui ikka käisid samad jutud edasi. Olgu, minu reaktsioon ikka kõigile tema pingutustele oli tema jaoks kurb ning rahule ta mind koolis jättis.

Kõik oli hästi, kuni eelmine reede pidime koos ühte inglise keele projekti tegema, mis neile on eksami eest. Olime koos paaris ning lubasin pühapäeva päeval tema juurde koju minna, et see plakat ära lõpetada.

Jõudsin siis kella 1 paiku lõunal sinna ja muidugi olid terves perekonnas jutt ringi hakanud liikuma, et kuti välismaalasest klassiõde tuleb nende juurde. Kõik tema tädid ja onud olid sinna kogunenud, et mind uudistada ning sinna minnes seisid mul rivis ukse peal vastas. Söögid-joogid laua peal ning pidulik lõuna võis hakata, vajas ju tähistamist see sündmus, et ma neile külla tulin. Te võite ette kujutada mu olekut, kui mina dressides ja pusaga pühapäeval sinna lähen, et kiiresti inglise keele projekt ära teha ning kõik tädid ja onud on uhkesti riidesse pannud minu saabumise jaoks.

Olgu, leppisin selle lõunaga ning hiljem peale tunni ajast lauas istumist hakkasid jutud peale, et kuidas me siis nii oma vahel kohtusime ning käima hakkasime.   MIDAAAAA, KES, MIS, MILLAL!??  Minu reaktsioon selle peale oli täpselt selline, et vaatasin suu ammuli lauas ringi, et kellest või millest jutt käib. Tuli välja, et kutt oli tervele enda perekonnale öelnud, et mina tema tüdruksõber olen. Tema ema kutsus mind juba enda tütreks ning vend vennanaiseks, kõike seda muidugi hispaania keeles. Samal ajal planeeriti terve perega, kuna mulle täpselt Eestisse külla tullakse kui ma siia ei taha jääda.

Üritasin siis neile nii viisakalt seletada, et nii see ikka päris ei lähe ning minu ainukeseks väljapääsuks sellest olukorrast oli öelda neile, et Eestis on mul noormees olemas, kes mind tagasi ootab. Võite arvata, millsed nende näod pärast seda olid.

Hiljem, kui olime klassivennaga lõpuks inglise keele projekti valmistamiseni jõudnud ning elutuppa minnes, pidime läbi kõndima köögist. Küsimus, milline oleks teie reaktsioon, kui te külmkappi peale kinnitatult enda nimega paberit näeksite ning selle all üks list on, mida ma teile siinkohal avaldama ei hakka. AWKWARD!!!

Täna koolis tuli see sama klassivend minu juurde ning vabandas minu ees selle pühapäevase juhtumi ees ning ütles, et ka tema vennal on crush minusse ning tervitab mind. Ei osanud isegi selle peale enam mitte reageerida, sest olin endiselt veel jahmunud sellest eelmise päeva olukorrast.

Loodan, et saite natuke lõbustust oma esmaspäeva öösse ning luban, et kirjutan jälle kui mõni põnev jutt tuleb! Ma siiski vabandan enda kirjavigade pärast ning tänane postitus väga pikk ning põhjalik polnud, üritan seda parandada kui tagasi koju jõuan, kuid praegu hetkel trenni minek!

Päikest!
MKP
*Marta*