Teil pole õrna aimugi, mis küsimused ja hirmud olid mu esimese kooli nädala vastu. Kas ma ikka aru saan neist, kas mind omaks võetakse jne jne, kõik võimalikud, mis mu fantaasia suutis välja mõelda. Esimestel kahel päeval oligi nii, keegi minuga väga suhelda ei julgenud, sest inglise keelt väga ei osata ning sellepärast suhtlesingi ainult Emiliaga, kes oli vahetusõpilane Prantsusmaal ning oskas väga hästi inglise keelt. Kui need kaks-kolm päeva välja arvata on mu klassi põhiliseks keeleks saanud spanglish ehk siis hispaania-inglise keele segu, nimelt juhtus see peale seda kui ma neile tahvli ees eesti keelt käsin õpetamas, kõik hakkasid kohe julgemaks ning rääkimine meie salakeeles hakkas pihta. Kutsuti igalepoole ning mu "suurim hirm" oli möödas. Eile õppisin koolis kõikide nimesid, ise ka mõtlesin, et healjuhul saan need kooliaasta lõpuks pähe aga loodame, et läheb paremini. Pühapäeval pidime klassiga kinno minema, can't wait, ainult, et Luis peab mu jälle sinna viima, sest mu orienteerumisoskus siin linnas pole endiselt paranenud, kui ma isegi Tallinnas vahepeal ära eksin, siis pole midagi imestada ka muidugi.
Eile õhtul läksime Luisi, Genesis'e, Ameti ning kahe minu jaoks veel tundmatu nimega inimesega välja, ma ausõna ei suuda kõiki nimesid meelde jätta. Käisime jälle sushi't söömas, miskipärast ma kartsin seda algul ning ma üldse ei imesta, sest Eestis olev sushi ei anna võrreldagi siinsega. Peale seda läksime kinno, jah mine veel niimoodi kinno, et sa ei tea, mis film on. Õudukas. Minu suurimad lemmikud. Antud filmi pealkiri oli siis "El Conjuro" ning, kui sa istud kinosaalis enda venna ja "tundmatu nimega" inimese kõrval siis ole valmis ehmatamisteks, pendejo'd. Peale filmi on neil siin selline "äge" traditsioon, et minna läbi mingisugusest õdusest kohast. Seekord sai siis valituks park, mis meenutab halba õdusfilmi, kaks idiooti, kes ka kinosaalis mu kõrval istusid, otsustasid muidugi läbi selle ohtliku pargi kõndida ning enne seda informeeriti mind, et kuritegevus Tuxtlas on viimase kahe kuuga tõusnud. Telefonid ja rahakotid autosse jäetud pidid nad läbi pargi kõndima ning meie neile autoga teiselepoole vastu minema. See story sai õnneliku lõpu, thank god. Peale seda olime veel veidike Amet'i juures ning siis juba koju ära. Unustasime Luis'ga mõlemad võtmed koju ning pidime ema üles äratama, et ta meile ukse lahti teeks, väga rõõmus ta selle peale ei olnud muidugi.
Faktid:
Eile õhtul läksime Luisi, Genesis'e, Ameti ning kahe minu jaoks veel tundmatu nimega inimesega välja, ma ausõna ei suuda kõiki nimesid meelde jätta. Käisime jälle sushi't söömas, miskipärast ma kartsin seda algul ning ma üldse ei imesta, sest Eestis olev sushi ei anna võrreldagi siinsega. Peale seda läksime kinno, jah mine veel niimoodi kinno, et sa ei tea, mis film on. Õudukas. Minu suurimad lemmikud. Antud filmi pealkiri oli siis "El Conjuro" ning, kui sa istud kinosaalis enda venna ja "tundmatu nimega" inimese kõrval siis ole valmis ehmatamisteks, pendejo'd. Peale filmi on neil siin selline "äge" traditsioon, et minna läbi mingisugusest õdusest kohast. Seekord sai siis valituks park, mis meenutab halba õdusfilmi, kaks idiooti, kes ka kinosaalis mu kõrval istusid, otsustasid muidugi läbi selle ohtliku pargi kõndida ning enne seda informeeriti mind, et kuritegevus Tuxtlas on viimase kahe kuuga tõusnud. Telefonid ja rahakotid autosse jäetud pidid nad läbi pargi kõndima ning meie neile autoga teiselepoole vastu minema. See story sai õnneliku lõpu, thank god. Peale seda olime veel veidike Amet'i juures ning siis juba koju ära. Unustasime Luis'ga mõlemad võtmed koju ning pidime ema üles äratama, et ta meile ukse lahti teeks, väga rõõmus ta selle peale ei olnud muidugi.
Faktid:
- Mul on maailma kõige parem ja kokkuhoidvam klass, pühapäeval lähme kõik koos kinno.
- Mul on vaja poodi minna, et õiget värvi teksad osta esimeseks koolipäevaks.
- See kana, mis meil kodus trepi peal elab on endiselt jube ning tuleb kogu aeg tuppa.
- Mesikäpa küpsised on otsas!!
- Ma saan juba keelest aru ..... enam-vähem!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar