teisipäev, 10. september 2013

The breaking news

Reede õhtul arvasin, et veedan vähemalt ühe nädalavahetuse kodus aga umbes 11 paiku helistas Theresa, et pane end valmis, olen 10 minuti pärast su maja juures, me läheme välja. Olgu. Mul pole vist hääl elu sees nii palju värisenud kui kell 11 õhtul emalt välja minemiseks luba küsisin ning see sisaldas ülimalt palju sõnu nagu porfa, porfa, porfa .. õhtul jõudsime Luisi'ga peaaegu isegi samal ajal koju ning need vähesed öö tunnid on siiamaani võlgu. 

Nii ema sünnipäevast veidike. Hommikul üles ärgates andsin emale Eestist pärit väikese kingituse üle ning hakkasime peo jaoks koristama ja süüa tegema. Külalised saabusid umbes kolme paiku ning sööki oli muidugi ülimalt palju, kaasa arvatud kanasupp mis oli just sellest samast, kes eelmine õhtu ilusasti aias ringi kepsutas. Natuke kurb oli süüa ikka. 

Nägin esimest korda päriselus Mariachi'd ka ära. Nii armas. Luis tellise emale sünnipäevaks ning laulsid 7 laulu, mis maksab umbes 1000 peesot kui tellida. Näete pilte ka all pool varsti. Rääksime Nancy'ga, et ei lähe pühapäeval San Cris'i, sest tal tantsimisega esinemine. 

Esmaspäeval käisime veel migratsioonist läbi ning sain koolist varem lahti, thank god. Mitte midagi pole seal teha tundide ajal ning lõputult hispaania keelt raamatutest endale pähe ei viitsi tuupida. 

Täna oli yfu'ga esimine miiting ning räägiti jälle üle kõik, mida võime ning mida ei või teha, ehk siis emmed rääkisid ning mina harjutasin oma saksa keele oskust. Sest meie noor tugiisik inglise keelt väga ei räägi ning ta oli aasta saksamaal ning ma sain aru! Need 4 aastat saksa keelt on ikka piisavalt aidanud. Tegime klassis täna veesõda, pidin ära mainima ning kui vingusin, et miks seda vihma kogu aeg sajab siis öeldi, et ära põe nii läheb detsembrini välja! 

Ma küll ei tea, kas Eestis seda uudistes kajastatakse aga praegu käib kogu Mehhikos õpetajate streik tänavatel ning see on hetkel juba umbes 2 nädalat kestnud. Kui praegult on 5000 õpetajat Tuxtla's tänavatel olund siis homme kasvab see umbes 20 000ni + bussijuhid. Kõige suuremalt on streikinud õpetajad minu kõrval osariigis Oaxacas'es. (Loe: Oahaka'ses) Nimelt sellepärast, et kui praegu on õpetajatel võimalus õpetades saavutada A,B,C,D ja E level ning iga leveliga rohkem palka teenida siis hetke seisuga tahab praegune president selle ära kaotada ning kõik ühele tasemele viia + et vanaduses pensionit ei saa. A leveli eksami saab õpetaja teha peale 10 aastat õpetamist ning B leveli peale 5 jne .. minu tubli emme on juba D leveli juures ning neid Mehhikos väga palju pole, sest selleks on vaja ikka väga palju õppida. Aga jah homme on siin Tuxtla's üpriski võimatu siis liikuda. 

http://uudised.err.ee/index.php?06158977
http://www.telegram.ee/maailm/mehhikos-streigib-13-miljonit-opetajat

Leidsin paar uudist ka teile selle kohta. 

Arvatakse ka, et Chiapases võib samasugune olukord tekkida nagu 94' aastal, kus taheti teha revolutsioon ning toimus "sõda" Mehhiko state vastu. Nimelt on Zapatista'de eeskõneleja Subcomandante Marco ning nende eesmärk on aidata indigenous'i inimesi pms. 

Kel huvi on võite siit edasi lugeda. Uskuge mind, see teilt midagi ära ei võta ainult annab juurde ning teeb targemaks.

http://en.wikipedia.org/wiki/Zapatista_Army_of_National_Liberation

Lisan pilte ka teile: 


Koolis oli linnade presentatsioon vaja teha.

Isac


Klassist ka pilte ikka





Cafeteria

Miiting YFU'katega

Hostema sünnipäeva kingitus Luis'i poolt 


Hetkeks kõik, sest minu äratus on täpselt 5 tunni pärast ning siis pean juba kooli jooksma.
Head ööd! 
Musidkallidpaid
*Marta*




reede, 6. september 2013

Kanad is out

Üle pika aja üritan kirjutada jälle, sest miskipärast mu arvuti ja kodu wifi ei taha omavahel koostööd teha.

Eelmisel pühapäeval käisime rancho-s, Nancy sugulaste maisipõldude juures. Sain lõpuks oma pikapi kastis sõita, kuigi meeletult palju moskiitosid oli. Peale seda tulid osad hostema sõbrannad meile ning üritasin jällegist aru saada midagi. Nii raske on ennast kuulama sundida kui midagi aru ei saa, kuid muud moodi seda selgeks ei saa.

Koolinädalast nii palju, et mulle lauldi kaks korda serenaadi ning ühe korra paluti endale ka naiseks. Fun. Muud väga midagi ei toimunudki aga täna käidi rääkimas mingist kooli reisist Londonisse, kus toimub seminar ning valmistatakse õpilasi ette ülikooliks ning see, kes mingi esikoha kuskil saab mingi projektiga saab ka endale raha ülikooli jaoks. Kokku läheb reis maksma nii umbes 1000 dollarit. Reis on muidugi vabatahtlik.

Eile sain Theresa-ga kokku ning käisime Liverpoolis jällegist. Ma sain eile aru kui hea elu mul on, et mind igale poole lubatakse, kui Theresa kurtis, et teda ei lasta kusagile välja koos oma klassikaaslastega, kuna ta ei oska keelt. Pärast olime Theresa juures veel ning Mauricio (tema hostvend) tõi mu peale seda koju.

HOMME ON HOSTEMA SÜNNIPÄEV !!!
Täna tulid mingid onud meie juurde ning sõna otseses mõttes keerati osadel kanadel pead kahekorra, vähemalt homme hommikul ei pea seda röökimist siis nii palju kuulma. Samuti korjati aiast banaanid ära, pole veel jõudnud maitsta aga välimuselt on need umbes kolm korda suuremad kui need mis meil Eestis müüakse, ma usun, et umbes sama palju paremad ka.

Plaanidest ka veidi:

Pühapäeval mõtlesime Nancy'ga lõpuks San Cris'i minna, mis pidi üliilus koht olema. Nagu ma piltide pealt vaatasin meenutab natuke meie vanalinna, ehk siis mitte midagi lõunamaiset ning seal pidi ülipalju turiste ka olema. Arvatavasti lähen sinna ka Mehhiko independence päeval koos Mauricio ja Theresa'ga vähemalt nii on plaanid, Luis oli nõus nüüd on vaja ainult veen hostema nõusolekut.

Küsimus:
Kas te ikka kuulsite, et meil kodus Eesti-Hollandi mäng käis? Ma usun, et pool Eestit vähemalt kuulis Luis'i karjumist, ilma liialdusteta.

Homme luban, et üritan uuesti kirjutada, kuidas sünnipäev läks. Pilte veel pole aga homme luban teha.

Musidkallipaid,
*Marta*

pühapäev, 1. september 2013

Untitled

Nädal koolis on kiirelt möödnunud ning midagi erilist ei oska välja tuua. Koolis õpetatakse mulle hispania keelt tundides kuulamise asemel ning mu klassi eesti keele tase on ka tõusnud märgatavalt. Neljapäeval käisin migratsioonis uuesti ning nüüd olen officiali Tuxtla elanik peab ainult 10 päeva ootama, et id kaardi taolise asja kätte saaks.

Reede õhtul oli Ana-Maria sünnipäev ning käisime sel puhul Applebee's söömas. Nii hea. Seltskond super. Mulle nii meeldib, kuidas need inimesed siin ei karda rääkida ning muidugi pean tähelepanekuks kirjutama seda, et siin on instagram ning sellised asjad elu! Kohe kui maha istusime hakkasid kõik oma nutikatega pilte tegema. Peale pidu tulid Luis ja Antonio mulle järgi ning läksime natukese aja pärast koju ära.

Nägin üleeile oma nunnut ka, Santiago't nimelt, no ei ole võimalik, et kellegil nii armsad lokid on!

Mu plaan ärgata laupäeva hommikuti enne ema ja pannkooke teha läks jällegi metsa, ajasin ennast juba kell 8 üles aga jah ..
Kell 12 sain Yesi, mõlema Theresa ning Emiliaga Liverpooli plazas kokku ning käisime ringi ja ostsime endale kooliks vajalike asju. So much fun! Peale seda läksime Luisiga tema tädi juurde ning olime seal natuke aega, peale seda läksime Luisi tädiga ning tema tütardega babyshower'ile, vahet pole, et keegi nendest mitte mingisugust inglise keelt ei rääkinud aga kihvt oli. Babyshower'ilt viis tädipoeg mu koju tagasi.
Mind kutsuti eile 3 peole ning välja klubisse!! Küsimus, et kuidas ma ennast jagama peaksin, pikkupidi? Otsustasin oma venna kasuks ning läksime Hector'i juurde grillima. Rääkisime pikalt Hectori venna Alexise'ga, ta rääkis inglise keelt ning oli sama vana kui mina kuigi ma võin vanduda, et ta nägi vähemalt 20 - aastane välja.
Koju jõudsime umbes 4 paiku ning mu järjekordne plaan kell 8 ärgata läks aia taha silmad lahti kell 10 ning söök laua peal ootamas. Peab selle varajase äratuse ikka järgmine pühapäev ära tegema.

Ning siin ma nüüd siis istun, paaniliselt otsides Eesti vs Bulgaaria kossumängu live ning maailma kõige paremad rohelist värvi apelsini süües.

Kas teatsite, et tegelikult on head apelsinid rohelised, mitte oranžid?


Hea, et ema õpetaja on ning meil garaažis tahvel on ehk siis Luis mulle hispaania keelt õpetab.

Sünnipäevalapse lilled, mis kooli toodi! 



Keskel on Ana-Maria, sünnipäevalaps.

Käisin Liverpooli's ning poes nägin sellise lõikega retuuse, peas käis küll hetkel ainuke mõte, et antud disaineri'l oli eelmine õhtu vähe käest ära läinud.

Babyshower

Babyshower'il saadud kingitus.

Future Cristiano Ronaldo

Pilt on küll väga-väga halb aga peaks ära näitama, et kui palju siin sajab ja nii iga õhtu! 

esmaspäev, 26. august 2013

Esimene tantsu tund elus

Lubasin kirjutada ning nüüd jõudsin lõpuks selleni.

Esiteks ma tahan teile öelda, et palun ära küsige kogu aeg, kuidas läheb. Selleks mul see blogi ongi, et teada saada seda, sest kui ma nendele kõikidele küsimustele vastaks kogu aeg siis ma ei saakski ju Mehhikot nautida. Muidugi kirjutage mulle, et mis Eestis toimub jne aga see, kuidas läheb küsimus unustage aastaks ära palun. No hard feelings though. :)

Laupäeva päeval olime kodus ning õhtul oli Yesi sünnipäev, sai 17. Pidu nagu pidu ikka, karaoke, muusika jne jne aga kõik olid nii noored seal ning kuulasin ühe 14-aastase käest ära härra Biberi eluloo nii et kui nüüd küsimusi tema kohta tekib siis küsige mult! Pidu lõppes umbes 12 paiku ning siis läksime veel Amet'i juurde korraks. Jõudsime koju mingi 3 paiku ehk, see kord oli võti kaasas! Pidin pühapäeva hommikul pannkooke tegema aga ärkasin liiga hilja nii et söök oli valmis juba.

Pühapäeval käisime klassiinimestega kinos. Jälle El Conjuro. Luis viis mind Andi juurde ning siis läksime sealt, edasi koos. Terve filmi aja hoidsime Andiga üksteiselt käest kinni ning karjusime, pärast oli tore teiste kommentaare kuulda, et ei olnud üldse jube ning nende naermist meie üle.
Pärast kino läksime Andi juurde tagasi, rääkisime Andi vanematega, et ta tahab järgmine aasta Eestisse tulla ning vanemad olid ainus siis nõus teda laskma kui ma ta enda juurde võtan, mis oleks supertore. Ehk siis järgmine aasta saan ma endale kaua oodatud õe! Pliis emme issi! Andi ise küsis mult muidugi kõik asjad Eesti kohta ära alustades Eesti majandus olukorrast ning lõpetades sellega, mis autodega mu vanemad sõidavad. Ütlen ära, et ta isa töötab Fordi esinuduses ning käskis land cruiseri koheselt fordi vastu vahetada. Jõudsime Luisiga koju umbes 11 paiku ning koheselt magama ära, sest hommikul pidi ikka kell 5 ärkama ju.

Saate aru, täna hommikul oli mu esimene sissemagamine! Kohutav! Pidin ärkama kell 5, et pessu minna ja valmis seada aga selle asemel tegin silmad lahti 5.36, olen vist selle kuke kräunumisega ära harjunud.  Kuigi iga hommik käib poole kuue aeg meie majast mööda auto, mis väga kõvasti mingit teksti laseb, nii et seekord ärkasin siis selle peale üles. Õnneks aga jõudsin oma asjadega ilusti valmis.

Klassi jõudsin seekord enne õpetajat! So proud of myself! :D Igatahes täna oli siis see  päev, kus pidi kandma musti susse, tumesiniseid teksaseid ning triiksärki. Teise tunni ajal kogunesime kõik kooli kossu väljakule ning seal oli meil siis selline tseremoonia. Vist on õige sõna selle ürituse kohta ütlemiseks. See meenutas midagi EYBL-girls'i ning meie vabariigi aastapäeva vahelist üritust, kus kõik klassid olid kolonnides ning mingid tüdrukud marssisd keset väljakud, ärge küsige, sellest ma aru ei saaund, mida nad kõik seal rääkisid. Igatahes õpetajad pidasid kõnesid ning umbes 10 minuti pärast öeldi järjest klasside nimesid, kes võivad ära minna. "Laulsime" veel Mehhiko hümni ka.

Kooli päev oli muidu tavaline, sain koolis korra oma YFU tugiisikuga kokku, kes andis mulle migratsiooni kontori jaoks mingid paberid, rääkis ka midagi sinna juurde aga pool sellest tekstist vähemalt jäi mulle arusaamatuks. Üks asi! Täna õigusteaduse tunni ajal tegi meie klass valimise, ma algul absoluutselt aru ei saanud, millest jutt käib ning järsku avastasin oma nime koos Mafer'i nimega tahvli peal, nii palju kui Emilia jutust aru sain valiti meid kahte klassivanemaks, ehk siis kõike, mida klassis vaja teada, peame meie välja uurima. Koolis peavad mu klassikaaslased minu pärast Eesti ajalugu Mehhiko omaga võrdlema vms, so cool, kuigi enamikel pole endiselt õrna aimugi, kus see täpselt asub!

Täna oli mu elu esimene hip-hop tantsu tund! Ütleme nii, et nalja sai ning suht puusse läks kõik. Läksime Andiga Cabrera juurde, mu klassiõde, ning tema juurde oli meie koreograaf, kes meid õpetas. Ülilahe kutt oli! Kolmapäeval uuesti sinna siis. Nimelt on see nüüd kolm korda nädalas esmaspäev, kolmapäev ja reede. Tahaks veel zumbasse ka jõuda kui aega on. Nii lahe oleks! Peale trenni tõi Andi mind koju, ma tahaks juba nii väga ära õppida selle linna ning ise igalpool käima hakata, aga praeguse seisuga oleks ma majast juba kilomeetri kaugusel ära eksinud.

Hetkel on vist kõik. Õpin veel hispaania keelt ning igatsen meeletult Eesti piima ning leiba! Pannkooke tahaks ka. Homme ehk teisipäeval pidime minema Andi juurde vist, ei tea küll miks aga eks see homme selgub.

Fernandaga

sushi time

Jacky'ga Yesi sünnipäeval, üks ütlemata tore tüdruk! 

The best ice-cream in the world! Keegi võiks dops'i küpsistest ka jäätise teha Eestis! 

Tunniplaani tulid mõned parandused. 

Emilia vasakul ning Yesi paremal




laupäev, 24. august 2013

Öudukas

Teil pole õrna aimugi, mis küsimused ja hirmud olid mu esimese kooli nädala vastu. Kas ma ikka aru saan neist, kas mind omaks võetakse jne jne, kõik võimalikud, mis mu fantaasia suutis välja mõelda. Esimestel kahel päeval oligi nii, keegi minuga väga suhelda ei julgenud, sest inglise keelt väga ei osata ning sellepärast suhtlesingi ainult Emiliaga, kes oli vahetusõpilane Prantsusmaal ning oskas väga hästi inglise keelt. Kui need kaks-kolm päeva välja arvata on mu klassi põhiliseks keeleks saanud spanglish ehk siis hispaania-inglise keele segu, nimelt juhtus see peale seda kui ma neile tahvli ees eesti keelt käsin õpetamas, kõik hakkasid kohe julgemaks ning rääkimine meie salakeeles hakkas pihta. Kutsuti igalepoole ning mu "suurim hirm" oli möödas. Eile õppisin koolis kõikide nimesid, ise ka mõtlesin, et healjuhul saan need kooliaasta lõpuks pähe aga loodame, et läheb paremini. Pühapäeval pidime klassiga kinno minema, can't wait, ainult, et Luis peab mu jälle sinna viima, sest mu orienteerumisoskus siin linnas pole endiselt paranenud, kui ma isegi Tallinnas vahepeal ära eksin, siis pole midagi imestada ka muidugi.

Eile õhtul läksime Luisi, Genesis'e, Ameti ning kahe minu jaoks veel tundmatu nimega inimesega välja, ma ausõna ei suuda kõiki nimesid meelde jätta. Käisime jälle sushi't söömas, miskipärast ma kartsin seda algul ning ma üldse ei imesta, sest Eestis olev sushi ei anna võrreldagi siinsega. Peale seda läksime kinno, jah mine veel niimoodi kinno, et sa ei tea, mis film on. Õudukas. Minu suurimad lemmikud. Antud filmi pealkiri oli siis "El Conjuro" ning, kui sa istud kinosaalis enda venna ja "tundmatu nimega" inimese kõrval siis ole valmis ehmatamisteks, pendejo'd. Peale filmi on neil siin selline "äge" traditsioon, et minna läbi mingisugusest õdusest kohast. Seekord sai siis valituks park, mis meenutab halba õdusfilmi, kaks idiooti, kes ka kinosaalis mu kõrval istusid, otsustasid muidugi läbi selle ohtliku pargi kõndida ning enne seda informeeriti mind, et kuritegevus Tuxtlas on viimase kahe kuuga tõusnud. Telefonid ja rahakotid autosse jäetud pidid nad läbi pargi kõndima ning meie neile autoga teiselepoole vastu minema. See story sai õnneliku lõpu, thank god. Peale seda olime veel veidike Amet'i juures ning siis juba koju ära. Unustasime Luis'ga mõlemad võtmed koju ning pidime ema üles äratama, et ta meile ukse lahti teeks, väga rõõmus ta selle peale ei olnud muidugi.

Faktid:


  • Mul on maailma kõige parem ja kokkuhoidvam klass, pühapäeval lähme kõik koos kinno.
  • Mul on vaja poodi minna, et õiget värvi teksad osta esimeseks koolipäevaks.
  • See kana, mis meil kodus trepi peal elab on endiselt jube ning tuleb kogu aeg tuppa.
  • Mesikäpa küpsised on otsas!! 
  • Ma saan juba keelest aru ..... enam-vähem! 




neljapäev, 22. august 2013

Ülevaade

Kirjutan siis veidike viimastest päevadest. Te ei usu kui väsinud ma kogu aeg olen, muidugi hoiatati meid ELO-l, et ja te olete väsinud algul aga, et nii hullusti, poleks ma küll usknud.

Igatahes, mu esimene koolinädal on möödunud kiirelt, aru küll midagi väga ei saa aga klassikaaslased on supertoredad. Õpetasin neile eesti keelt ka veidike, ehk siis ma armastan sind ning tere hommikust. Järgmisel päeval kui klassi läksin öeldi mulle puhtas eesti keeles "Tere hommikust!" - armas või mis? Muidugi pakub kõigile nalja veel mu eesti-hispaania keele sõnaraamat, sest, et eesti keel on ju nii imelik.

Koolis veel koolivorme pole, uuest nädalast saab, aga selleks on, kui ma veel maininud pole, tavaline polosärk koolilogoga, ei midagi erilist.

Kutsuti koolis igale poole kohe, nii et nädalavahetus on plaane täis. Eile õhtul käsimie Antonio juures ja nägin jälle seda imearmsat poissi, ma ausõna võiksingi temast rääkima jääda ning sain tuttavaks ühe superägeda tüdrukuda, kes räägib inglise keelt! Lohutas mind, et küll ma selle hispaania keele ära õpin.

Täna koolis ringi käies tuli üks pisike poiss meie juurde ning küsis, et kas ma olen õpetaja siin - ju siis näen nii vana välja ja oi, kuidas ma kadestan kõikide tüdrukute süsimusti pikki ja suurte lokidega juukseid, nii tahaks endale ka selliseid. Päeval tulin koju ning magasin veitsa ja hiljem läksime tüdrukutega sushit sööma, ehk siis mina, Emilia, Yesi, Fernanda ning saksa tüdruk Theresa, nii hea oli ning õppisime hispaania keelt juurde ning õppisin ka chopsticksidega lõpuks sööma! Pärast seda tuli Luis järgi ning läksime jalkat vaatama, ma veel sellest päristäpselt aru ei saa  aga luban, et õpin! Tutvusin ka vennakese ülikooli sõpradega jälle - räägivad küll inglise keelt kui tahavad.

Olen suutnud veel oma kitarrimängu arendada, mida Luis mulle nii lahkesti õpetab. Päris naljakas on ikka vahepeal + ma suutsin nüüd haigeks jääda nendest õhukonditsioneeridest aga see peaks hästi kähku üle minema.

Faktid:


  • See müüt, et kuked kell 5 prääksuma hakkavad on vale! Juba poole viiest saati karjuvad akna taga, mis sest, et kell 5 alles äratus on.
  • Mulle endiselt ei meeldi sisalikud ning nende häälitsused, mis siin on.
  • Chilliga hakkan juba vaikselt ära harjuma.
  • Hommikuti tehakse lõunasöök valmis, mis on minu arust õige ka, kes ikka viitsib lõunal koju tulles seda tegema hakata.
  • Mul kästi hästi palju hispaania supakatega filme vaadata, siis pidi kiiremini ära õppima. 
  • Kui on alla 25 kraadi siis siin on külm! Ausalt ka, olen juba ära harjunud sellega, et 30 kraadiga käin teksadega ning kui vähem on siis läheb kardigan või jakk ka peale. Creepy! 
  • Pildimaterjali mul teile veel anda pole, luban, et teen kunagi lähiajal.
  • Annan teile lingi ühele superlaulule, mis on hispaania keeles, tõlke saate google'st lihtsalt otsida, laulu pealkiri on ka muidugi kiiduväärt ning tegemist on ühe kuulsaima Lõuna-Ameerika artistiga.
  • http://www.youtube.com/watch?v=Q4L_RWCSg58

Adios,
Musidkallidpaid,
*Marta*


esmaspäev, 19. august 2013

First day of school

Nii .. täna oli siis mu esimene koolipäev Mehhikos.

Olen kõige viimases klassis ning mu klassis käib 19 inimest, ise ka imestan juba, et kuidas mulle kogu aeg nii väheste inimeste arvuga klassid satuvad, kuna see pidavat kooli üks väiksematest klassidest olema. Nimelt käin siis "sociales" klassis. Siin koolis on nii, et mitte sina ei liigu klasside vahel ringi vaid õpetajad tulevad sinu koduklassi kogu aeg.

Hommikul ärkasin kooli mineku jaoks kell 5, jah mina ärkasin kell 5. Või no olgu magasin 20 minutit sisse ka aga pole hullu, vajab harjumist veel. Kool hakkab kell 7 ja lõppeb 13.40 ning jäin muidugi kohe esimesel päeval hiljaks veidi aga pole hullu - ma olen Mehhikos. Koos minuga on veel üks saksa vahetustüdruk koolis aga klass allapool. Õnneks on mu klassis Emilia, kes käis eelmine aasta vahetusõpilaseks prantsusmaal ning räägib hästi inglise keelt, teiste inglise keel on samal tasemel kui minu hispaania keel, ehk siis ainult viisakusväljendid ja ropud sõnad. Koolis absoluutselt kõik vaatasid -  blondie nagu ma olen on kooli tulnud ikkagi ju!


See aasta on mul siis ainult 10 tundi, või vähemalt pool aastat, vist. Nimelt on mul siis, law, kus õpime Mehhiko seadusi, niipalju kui ma muidugi sellest aru sain aga võin ka eksida. Siis on antropoloogia, filosoofia, statistika - mis on midagi matemaatika sarnast aga veidi helgem variant sellest, hispaania keel, ajalugu, 9. tunnist ma veel päristäpselt pole aru saanud, mingi koolitus peaks olema aga ehk vaatab kui kolmapäeval see tund tuleb ning viimaseks inglise keel.

Esimene tund täna oli economia, isegi sain midagi aru, muidugi nendest sõnadest, mis on samastatavad inglise keelega aga ikkagi. Siin on isegi siis põnev tunnis olla kui midagi aru ei saa, sest miskipärast need õpetajad suudavad sind nii hästi kuulama panna - pluss Mehhiko koolis! Filosoofia õpetaja - kes oskab peaaegu ainukesena õpetajatest inglise keelt rääkis täna minu pärast tunni nii inglise kui ka hispaania keeles - armas. Inglise keele õpetaja räägib umbes sama vigase grammatikaga nagu meie 5. klassis aga no, vähemalt räägib. Täna pidime inglise keeles kõik klassi ette minema ning enda nime, vanuse ja hobid ütlema - arvestades seda, et pooled inglise keelt üldse ei oska oli see üpris naljakas. Vahepeal käis direktor tunnis ja rääkis meile asju, millest ma muidugi aru midagi ei saanud aga ta mäletas mu nime!! Viimases tunnis sain nii armsa kirja oma klassiõelt, panen pildi ka alla poole, saate näha, tuju läks rõõmsaks kohe selle peale.  Vahetunnis tulid kõik kohe rääkima aga no hablas espanol, igatahes oli Emilia väga hea google translate .. ning kõik kohe küsisid, kas Luis on Su vend, jap on ja päris hea ka teine! 

Koolivormi saan alles nädala pärast ning siin on see lihtsalt tavaline polosärk, ei midagi erilist. Pean mainima, et igal esmaspäeval peame kandma musti kingi, muudel päevadel võib ükskõik, mis jalas olla ning sain vist ka sellest aru, et iga kuu esimesel esmaspäeval laulame hümni?? Pole veel kindel, kuna täna me kindlasti ei laulnud aga eks see selgub kui september tuleb. Tunnid on siin 50 minutit pikad ning ainult kahe tunni vahel on vahetunnid, muidu jookseva kõik järjest, mis on isegi hea, ei pea pikalt passima tundide vahel. 

Ma juba unustasin teile mainida, et Montoya oli nõus oma pisikese pruunisilmse poisi mulle Eestisse kaasa andma, et talle sealt tüdruk leida - Indrek,kui Sa seda loed ning kui teil tüdruk sünnib siis talle on kutt juba olemas - ilus ka ausalt, äkki saan temast pilti lähiajal ka!! :)  Rääkides veel sellest .. mulle on juba päris mitu korda kedagi sokutatud - naljaga muidugi - lõbus on kuulata kõiki neid jutte, et minu tädi poja-poeg otsib naist, et jää ikka Mehhikosse jne. 

Fakt veel, siin on rohkem meesõpetajaid kui naisõpetajaid! 

Seniks aga musidkallidpaid teile,
*Marta*